'Tõenäoline on, et Venemaa naftat hakatakse enam eksportima toornaftana, aga see on peaaegu täielikult torukaup,' ütles Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare, kommenteerides Venemaa otsust naftaeksporti suurendada. 'Seega Eestit mõjutab see vähe.'
Kas suureneb ka naftatoodete osa, mida veetakse raudteed pidi ja kus Eestil on suur osa, pole Vare sõnul veel selge. 'See oleneb hinnast toornafta turul,' lausus ta. 'Kui see ei kuku, siis olulist kasvu naftatoodete ekspordis ei toimu.'
Kui hinnad siiski kukuvad seoses Vene toodangu suurema pakkumisega, võib Vare sõnul mõne aja pärast uuesti suureneda transiit toodete vormis. 'Pealegi tekib hooaajaline faktor, nimelt masuudi osas tingimusel, et kevad tuleb ja läheb soojemaks ka Venemaal,' rääkis ta. 'Siis pole aga masuuti, mida toornafta töötlemisel tekib suurel hulgal, kuhugi panna. Seega suurenevad masuudi ja kütteõli kogused kevade sabudes kuni aprilli keskpaigani, kui algab jõgedel navigatsioon ja teatud osa sellest voost rändab raudteelt tagasi pargastele ja veele.'
Esialgu pole Vare sõnul ekspordi suurenemist veel näha, sest toornafta peetakse kinni sisemaal, ujutades nii üle tehased. Samas pole Vare hinnangul tehaste toodangule pole siseturul piisavat nõudlust.
Seotud lood
Keskpankade kullareservid
on jõuliselt kasvamas, millele on peamiselt kaasa aidanud arenevate riikide ostud, aga ka mitmed Ida-Euroopa riigid. Eesti Pank on nii kullareservide mahu kui ka osakaalu poolest maailmas viimaste seas, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetest.