Abilinnapea Toomas Vitsut ütles eile, et Pohlaku antud selgitused Lilleküla staadioni rajamisel tehtud kulutuste kohta on asjad veelgi segasemaks ajanud. ?Pöördume FC Flora ja Pohlaku poole kirjaliku taotlusega anda järgmiseks esmaspäevaks täielik ülevaade selle kohta, kes kui palju on staadioni heaks raha andnud ja kuhu see raha on ikkagi läinud,? kinnitas ta.
Vitsut viitas asjaolule, et peale linna on raha andnud ka rahvusvahelised jalgpalliorganisatsioonid, kes pole teinud oma eraldised mitte FC Florale, vaid Eesti jalgpalliliidule. ?Võib selguda, et Pohlak on jalgpalliliidu ja Flora rahakotid segamini ajanud,? tõdes abilinnapea.
Läinud nädalal esitas Tallinna volikogu liige Toivo Tootsen abilinnapea Toomas Vitsutile järelepärimise, avaldades imestust selle üle, et linn, kes on eraldanud Lilleküla staadioni rajamiseks 65 miljonit krooni, saab asutatavas aktsiaseltsis FCF Lilleküla Jalgpallistaadion vaid 1,6 miljoni krooni eest aktsiaid.
Jalgpalliklubi palgal olev loodava aktsiaseltsi nõukogu liige Andri Hõbemägi kinnitas, et linna osaluseks kujuneb tõepoolest 16 protsenti ehk linn saab aktsiaid 1,6 miljoni krooni eest.
ASi FCF Lilleküla Jalgpallistaadion asutamislepingule kirjutas käesoleva aasta 7. jaanuaril notari juures alla Aivar Pohlak ainuisikuliselt kui jalgpalliklubi FCF (FC Flora juriidiline nimi ? toim.) esindaja. Linna osalusele viitab seal ainsana see, et nõukogu liikmete hulka kuulub ka linnavalitsuse ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste.
Hõbemägi selgitas, et vastavalt linnaga sõlmitud aktsiate müügi eellepingule pidigi FC Flora asutama staadioni haldava aktsiaseltsi, mille 16 protsenti aktsiatest hiljem linnale müüakse. See 16 protsenti puudutab Hõbemäe väitel linna eraldatud 15 miljonit krooni.
Eellepingus on juttu veel ka 9,9 miljonist kroonist, mille eest linnal on samuti õigus aktsiaid märkida, kuid seni pole linn Hõbemäe väitel sellekohast soovi avaldanud.
FC Flora tegi asutatava äriühingu aktsiakapitali mitterahalise sissemakse ja seda ülekursiga. 10 miljoni krooni suuruse aktsiakapitali katteks läheb 40 miljoni krooni peale hinnatud staadioni aluse maa hoonestusõigus, mis tähendab et aktsiate eest tasuti ülekursiga 30 miljonit krooni. Sellekohased dokumendid on jõudnud juba äriregistrisse. Aprillis peaks kinnistusametist laekuma teatis selle kohta, et kõnealune hoonestusõigus on FCFi käest läinud üle loodava aktsiaseltsi omandusse.
Küsimuse peale, mis juhtub siis, kui FC Flora jätab aktsiate müügi eellepingu täitmata ja ei anna vabatahtlikult linnale vähimatki osalust, vastas Andri Hõbemägi: ?Meie lähtume siiski kokkuleppest ja linn saab oma 16 protsenti kätte. Juhul kui me seda ei võimalda, oleme sunnitud linnale tagastama 24,9 miljonit krooni koos intressiga 6 protsenti aastas.?
Sama suure summa peab FC Flora maksma linnale siis, kui kasutab Tallinnale kuuluvate aktsiatele kuni 2006. aastani kehtivat eelisostuõigust.
Läinud reedel levitatud FC Flora pressiteates viidati sellele, et kui linna 16protsendiline osalus on arvutatud läinud aasta augusti seisuga, mil staadioni rajamiseks oli kulutatud 87,7 miljonit krooni, siis tänaseks on olukord muutunud: 1. veebruari seisuga on staadioni rajamisse FC Flora väitel kulutatud 127,7 miljonit krooni.
Andri Hõbemägi ütles, et kahtlemata tuleb tehtud kulutusi arvesse võtta ning et linna osalus võib veelgi väiksemaks muutuda. ?Aga see on linna ja FC Flora kokkuleppe küsimus, üksinda me ei saa midagi otsustada,? lausus ta. ?Meie kulutused staadioni heaks on kõik raamatupidamises fikseeritud.?
Abilinnapea Toomas Vitsut ütles, et linn kavandab oma edasised sammud Lilleküla staadioni suhtes alles pärast seda, kui FC Florast on saadud selge ja konkreetne ülevaade staadioni heaks tehtud kulutuste kohta.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.