• OMX Baltic0,79%307,46
  • OMX Riga−0,46%871,49
  • OMX Tallinn0,56%1 919,21
  • OMX Vilnius1%1 192,78
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,24%8 753,35
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%96,14
  • OMX Baltic0,79%307,46
  • OMX Riga−0,46%871,49
  • OMX Tallinn0,56%1 919,21
  • OMX Vilnius1%1 192,78
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,24%8 753,35
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%96,14
  • 12.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vananev rahvastik põhjustab probleeme

Rootsis ja Soomes hakkavad lähiaastail pensionile minema suured sõjajärgsed aastakäigud, mille tagajärjel lahkub tööjõuturult rohkem inimesi, kui sinna juurde tuleb. See võib tekitada neis riikides lähema kümne aasta jooksul päris suure tööjõuvajaduse, ka väljastpoolt, mis võib eestlastele olla nende kõrgema palgatase tõttu parajaks ahvatluseks. Kuid paraku kummitab Eestit ennast täpselt sama probleem.
Rootsis on praegu iga pensionäri kohta 2,7 tööeas inimest, kui aga maha arvestada eelpensionile jäänud, siis kaks inimest. Aastaks 2010 kasvab Rootsis pensionäride arv 300 000 võrra ning tööealiste arv poole vähem ehk 150 000 võrra. 2030. aastal on olukord veelgi süngem: pensionäride arv on tõusnud 2,5 miljonile, mis on miljoni võrra rohkem kui praegu. Tööealiste arv on jäänud sisuliselt samaks, mis tähendab, et ühe pensionäri kohta tuleb ainult 1,4 tööealist inimest, ilmneb Rootsi kindlustusameti prognoosist.
Millist lahendust Rootsi näeb sellest olukorrast väljatulekuks? Sündimuse suurendamist, tööea pikendamist ja tööjõu sissetoomist. Esimene abinõu saab anda positiivseid tulemusi alles 20. aastatel. Inimeste 65aastase pensionieani või üle selle töötama ergutamine on võimalik, aga see nõuab praeguse praktika järsku muutmist. Nimelt on Rootsi firmad 90. aastatel pakkunud vanematele töötajatele soodsaid eelpensionile mineku tingimusi, mille tulemusena oli 1999. aastal 64aastasena tööl veel ainult 40 selleealistest meestest ja 25 naistest.
Kuigi riik tahaks inimesi kauem tööl hoida, näitavad firmade seas tehtud uuringud, et nad pole vanemast tööjõust eriti huvitatud. Seega jääb üle kolmas abinõu ehk tööjõu sissetoomine.
Rootsil on see kogemus olemas, sest sõja järel 50.?60. aastail oli ta suur tööjõu sissetooja, eriti masinatööstusse. Põhiliselt olid tulijad Soomest, kust kahekümne aasta jooksul läks Rootsi tööle ligi 300 000 inimest. On tõenäoline, et lähiaastail hakkab Rootsi naaberriikides, ka Eestis, tööjõudu otsima. Teatavasti Rootsi ei taotle ELi kandidaatriikide tööjõu liikumisele üleminekuaega.
Soomes, kus keskmiselt siirdutakse pensionile 59aastaselt, hakkab nende arv kasvama eriti pärast 2005. aastat. Kümne aasta pärast on Soomes enam kui 60aastaseid üle poolteise miljoni, mis moodustab rahvastikust ligi 30 protsenti. Riigile tähendab see eelkõige kulude kasvu. Soome tööministeerium on välja arvestanud, et seoses rahvastiku vananemisega kasvavad eelarvekulud aastail 2010?2030 6,5 protsenti ja see on üks peamine põhjus, miks ministeerium suhtub ettevaatlikult firmade nõutavasse maksukoormuse alandamisse.
Tööturult lahkujate arv kasvab aastani 2015, kuid tööjõu puudus peaks kätte jõudma umbes 2010. aasta paiku, kui hakkab vähenema tööealiste juurdetulek. Kuid tööjõupuudus võib kätte jõuda ka varem, sest Soome tööandjate hinnangul lahkub sellel kümnendil tööturult ligikaudu 70 000 inimest ja asemele tuleb paarkümmend tuhat vähem. Et praegu püsib riigis suur tööpuudus, siis on Soome ametiühingute survel nende riikide seas, kes taotlevad kandidaatriikide tööjõu liikumisele 2+3aastast üleminekuaega, kartes eriti Eestist tulevat tööjõudu.
Kuid viimasel ajal on need kartused tunduvalt vähenenud, sest nii Soome kui USA prognoosijad ei näe Eestis sündimuse olulist paranemist lähiaastail. Näiteks USA rahvastikuloenduse keskus (BC) ennustab, et Eesti sündimuse ja rahvaarvu vähenemine jätkub vähemalt 2005. aastani, mil üle 60aastaste osakaal ühiskonnas tõuseb 20,9 protsendile. Et 90. aastad on Eestis kogu aeg olnud väikese sündimusega, siis seetõttu Soome erilist tööjõutulva Eestist ei ootagi.
Eesti eelmise rahvaloenduse andmetest lähtuval hinnangul kasvab pensionäride osakaal aastal 2030 25?35protsendini rahvastikust ning alla 40aastaste osakaal väheneb praegusega võrreldes poole võrra. Tööjõuturul peaks järsem langus algama pärast 2010. aastat, kui sinna tulevad eelmainitud väiksed 90. aastate aastakäigud. Ka Eestis on hakatud rääkima võõrtööjõu vajadusest, sest suurele töötusele vaatama ei jätku juba praegu oskustöölisi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.02.25, 15:03
Alexela ekspert: „Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks olla kohane demokraatlikule riigile“
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele