?Kasutades oma võimalust Komisjonile vastulause esitamiseks olime seisukohal, et tegime õigesti ja usume seda siiani. Kahju, et Euroopa Komisjon on asunud jäigale positsioonile ja muudab olematuks meie kalurite võimaluse püüda sel aastal turska. Eesti on kindlasti avatud läbirääkimisteks, kuid eeldame, et pakutavad kvoodid on vastavuses teadlaste poolt hinnatud tegelike kalavarudega meie rannikuvetes,? kinnitas Heiki Kranich.
Mullu 30. novembril Läänemere kalanduskomisjonile Kranichi poolt läkitatud vastulause puudutas otsust vähendada peaaegu poole võrra Eesti räime püügikvooti võrreldes 2001 aastaga. Sellele eelnevalt viis TÜ Eesti Mereinstituut läbi täiendavad räime- ja kiluvaru uuringud, mis kinnitasid kalavaru paremat olukorda võrreldes Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu (ICES) poolt kogu Läänemerele antud varu hinnanguga.
Läänemere kalanduskomisjoni otsusel vähenevad Eesti kilu- ja räimepüügikvoodid tänavu vastavalt 200 ja 2700 tonni võrra eelmise aasta kvoodiga võrreldes. Kalurite liidu hinnangul peab osa kalapüügifirmasid selle otsuse tagajärjel töö lõpetama.
Keskkonnaministeerium on tänavu eraldanud räime- ja kilupüügilimiiti ligikaudu 115 laevale. Püügilimiit, mille piires võivad Eesti kalurid käesoleval aastal püüda on kokku 41 200 tonni kilu ja 39 000 tonni räime. Veel 1997. aastal olid kalanduskomisjoni poolt Eestile antud püügikvoodid vastavalt räime 56 800, kilu 56 650 ja turska 2492 tonni.
Kalurite liidu juhatuse esimehe Toivo Orgussaare sõnul tegutseb Eestis praegu traalpüügiga umbes 80 firmat, aasta tagasi oli firmasid üle 100.
Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi ütles, et ka praegune püügi suurus ei kata kalatööstuste vajadusi.
Autor: ÄP Online
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.