Möödunud kuu jooksul on makromajanduses kõige rohkem poleemikat tekitanud detsembrikuu väliskaubandusbilanss, mille kohaselt vähenes ekspordi maht võrreldes aastataguse ajaga enam kui veerandi. Kaubajaotuse järgi bilanssi lahti lüües asi nii hull ei tundugi.
Möödunud aasta detsember oli statistikaameti andmeil juba kuues järjestikune kuu, mil ekspordimaht näitas võrreldes möödunud aasta sama ajaga vähikäiku. Import on näidanud kukkumist viis järjestikust kuud.
Eesti väiksusest tingitud statistilised moonutused tekitavad endiselt nii rõõmu kui ka hirmu.
Nii nagu möödunud aastal kerkis paari kallinenud ekspordikomponendi tõttu Eesti ekspordihinnaindeks paari kuuga 30?40, nii väänab ka masinate ja seadmete väliskaubandus kogu väliskaubanduse numbreid.
Näiteks ilma masinate ja seadmeteta on viimase kuue kuu jooksul ekspordimahud kogu aeg kasvanud. Täpsemalt on ekspordi maht paisunud võrreldes 2000. aasta teise poolega 13. Lisades siia juurde aga masinad ja seadmed, näeme 11 suurust kahanemist. Impordi poole pealt on vastavad numbrid 7 ja ?10.
Lõppenud aasta detsembrikuus tõi eriti suure anomaalia esile see, et võrreldes 2000. aastaga oli masinate ja seadmete ekspordi osakaal koguekspordis langenud rekordiliselt 49,6-lt 26,4ni.
Seetõttu tundub, et väliskaubandusnäitajate pärast ei maksa paanikasse sattuda, vaid tasub ära oodata 6. märtsil avaldatav Eesti neljanda kvartali majanduskasvu number, mis loodetavasti nii jube ei tulegi.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.