Päikese- ja maaküte levib visalt

Hinnanguliselt müüdi Eestis eelmisel aastal umbes 100 soojuspumpa, kokku võiks neid Eestis olla paarisaja ringis. Päikesepatareisid on viimaste aastate jooksul kaubaks läinud umbes paarkümmend.

Kuna soetusmaksumus on kõrge ja tasuvusaeg kümmekond aastat, pole inimesed veel valmis keskkonnasäästlikesse energiaallikatesse investeerima. Järjest kallinev soojusenergia hind paneb inimesed siiski uusi võimalusi otsima. Saati siis, kui kallilt soetatud keskkonnasäästliku kütteagregaadi aastane ülalpidamiskulu keskmises eramus on vaid 4000?6000 krooni.

Võrdluseks: gaasikütte aastane ekspluatatsioonikulu on üle 7000 krooni, kaugküttel 10 000 ringis ning elektriküttel 12 000? 15 000 krooni.

ERKKI KESA

ASi Begores projektijuht

Eestis on saepurugraanulküte ehk pelletiküte küllaltki uus tehnoloogia, kuid huvi selle vastu kasvab kogu aeg. Skandinaavia maades on pelletite tarbimine kasvanud viimase kümne aasta jooksul kordades. Peale eramajade kütmise kasutatakse pelleteid ka kaugkütte soojuse tootmiseks, näiteks Stockholmi üks neljast kaugküttejaamast toodab soojusenergiat pelletitest.

Mis siis teeb selle kokkupressitud saepuru nii soosituks? Esiteks on toorme (saepuru) näol tegu tootmisjäägiga, ehk probleemse jäätmega, mille granuleerimise tulemusena saame kütuse. Teiseks on pelleti põlemisel lenduvad aineosakesed keskkonnasõbralikud, ehk tegu on täiesti saastevaba kütusega. Kolmandaks on Eestis pelletite puhul tegemist kohaliku taastuva bioenergiaga. Saepurugraanulite suurim kohalik tootja on Väike-Maarja lähedal asuv pelletitehas Flex-Heat. Pelletite populaarsuse kasvule on kindlasti andnud tõuke fossiilsete energiaallikate pidev kallinemine, nii on praegusel hetkel pelletitega kütmine kütteõliga võrreldes eratarbijale kaks korda odavam.

Kasutamismugavuse poolest on pelletiküte pea sama automatiseeritud kui õliküte, vahe on ainult tuha eemaldamises katlast, mida õlikatla puhul ette ei tule. Näiteks EcoTeci pelletipõletite puhul peab kütteperioodil katelt puhastama umbes kord kahe nädala tagant, teiste põletite puhul tuleb pisut sagedamini. Tänapäeval on Eestis lahendatud ka pelletitega varustamine, pelletid toimetatakse otse kliendile koju pelletihoidlasse.

HEINO SALAKA

Soojuspump OÜ ja Eesti Soojuspumba Liidu juhatuse liige

Soojuspumpkütte puhul on valida kolme võimaluse vahel: maakütte soojuspump, ventilatsiooni õhusoojuspump ja õhusoojuspump.

Maasoojuspumba süsteem kogub maapinda akumuleerunud päikeseenergiat, mis tuuakse torude kaudu soojuspumpa ning töödeldakse ümber kütteenergiaks. Torustik kaevatakse kas meetri sügavusele maasse, uputatakse puurkaevu või viiakse veekogusse. Kütteks ja tarbeveeks vajalikust energiast saab soojuspumba abil 2/3 tasuta, ülejäänu tuleb nt elektri- või mõnest muust küttest.

Ventilatsiooni õhusoojuspump kasutab energiaallikana ventilatsioonisüsteemi kaudu välja suunatud siseõhku. Ligi poole kütteks vajalikust energiast toodabki soojuspump väljaventileeritavast õhust.

Õhusoojuspump võtab energiat maja ümbritsevast välisõhust ja muudab selle soojuseks.

Soojuspumba paigaldamisega seotud esialgsed kulud on küllaltki suured, 120 000?150 000 krooni, õhusoojuspumba puhul 40 000 krooni. Samas kulutused küttele ehk energia maksumus on teiste süsteemidega võrreldes palju väiksem.

Soojuspump on ka keskkonna- ja kasutajasõbralik. Kindlasti on oluline koostöös pankadega soojuspumba kütteprojektidele soodsate liisingutingimuste loomine.

Soojuspumpade turuosa kiire kasvu tõttu on paljudes Euroopa maades tekkinud rohkesti uusi tootjaid. Paraku on toodetud ja paigaldatud soojuspumbasüsteeme, mille energeetiline efektiivsus on kaheldav. Sama kehtib ka Eesti kohta.

Eestis toimuvast täpsema ülevaate saamiseks asutati Eesti Soojuspumba Liit, mille üks ülesanne on välja töötada ühtne meetod soojuspumba energiasäästlikkuse arvestamiseks.

Energia madalad hinnad, mis tegelikult ei peegelda erinevate energialiikide maksumust, on soojuspumba levikul suur takistus. Kuigi soojuspump tasub end juba praeguste hindade juures, kinnitab tavapraktika, et vahe ei ole siiski nii suur, et seda piisavalt arvestataks.

JALMAR KÜNNAP

Viessmanni müügiesindaja

Päikesepatarei tööks vajalikku päikest jagub Eestis umbes paarisajal päeval aastas. Seega vajab päikesepatareidega varustatud hoone lisakütet.

Viessmanni pakutavaid päikesepatareisid saab paigaldada nii lame- kui ka kaldkatusele ning miks mitte ka hoone fassaadile.

Erinevate päikesekollektorite (Vitosol 100, 200 ja 300) tööpõhimõte on sarnane, vahe on kasuteguris.

Põhiülesandeks on kollektorite kogutud päikeseenergia ülekandmine boileris asuvale veele, peamiselt saabki päikeseenergia abil majja kuuma tarbevett.

Automaatika ülesandeks on jälgida temperatuuride vahet boileris ja katusel asuvas kollektoris.

Kui kollektori temperatuur tõuseb näiteks kümme kraadi boileri sees olevast temperatuurist kõrgemale, lülitatakse sisse tsirkulatsioonipump ja kollektoris soojenenud soojusülekande vedelik (mitte vesi) pumbatakse läbi soojaveeboileri küttekeha. Temperatuuri langedes lülitatakse pump välja.

Selline on päikesekollektorite igapäevane töö, oleks ainult päikest. Meie kliima tingimustes on päikesega nii, nagu on.

Päikesekollektoritel tuleb aga vahet teha, näiteks on Vitosol 200 ja 300 võimelised vastu võtma läbi pilvede tulevat kiirgust, mis tõstab nende kasutegurit ja loomulikult vähendab tasuvusaega, siinses kliimas on see umbes 10?15 aastat.

Päikesekollektorite ülalpidamiseks kulub siiski ka raha ja seda pumba ning automaatika tööshoidmiseks.

Vastu saame energiat, mis katab päikselise aasta korral kuni 70 sooja vee tegemiseks kulunud energiast. Eramaja puhul võib see tähendada kuni 600 liitri kütteõli kokkuhoidmist aastas.

Seadmete küllaltki suur maksumus ja tasuvusaeg on määravaks, miks meil seda laadi alternatiivenergia vastu veel eriti huvi ei tunta. Üheks põhjuseks on kindlasti ka inimeste teadmatus, täpsemalt küttespetsialistide ja projekteerijate teadmatus.