Andres Tarand: käegakatsutavat kasu kellakeeramisest ei ole

<pilt#AndresTarand.jpg#Andres Tarand on kellakeeramise vastu#147#200#0> 'Energia kokkuhoiu argument meie laiuskraadil ei tööta. Pealegi ületavad muud kaod võimalikku olmeökonoomikat võrdpäevsuste lähedal suurusjärgu võrra,' sõnas Tarand.

'See on emotsioonidele mängiv asi. Arvestatavad küsitlused näitavad, et kellakeeramise vastu on pooled inimesed, ülejäänud pooltest toetavad pooled kella keeramist ja pooled püsivat nn suveajas elamist.'

'Toetan ühiskondlikus käsitluses püsivalt vööndiajas elamist, st praegust kellakorraldust, kuna küsimus on ennekõike laste tervises ja ohutuses. Laste uneajaga mängimine mõjub halvasti laste närvisüsteemile,' ütles Andres Tarand. 'See on teaduslikult kinnitamist leidnud fakt. Kahjustatud närvisüsteemi mõju ilmneb muidugi hiljem. Paraku lapsed arvamusküsitlustes ei osale ja lehtedele lugejakirju ei trei.'

Teine, tunduvalt ilmsem asi, seisneb laste koolimineku ajas, nn suveaja tingimustes jääb sügisene kooliminekuaeg pimeda peale, lisas ta.

'Lisame veel ka sügisese vihmase ja üle keskmise uduse ilma. Just halb nähtavus on lastega juhtunud liiklusõnnetuste peamine põhjus. Kahjuks ei ole mul veendumust, et oma koera pissitamise ja murupügamise kellaaja pärast võitlejad tunneksid võrdväärsetki muret laste tervise pärast.'

'Valget ja pimedat aega jääb Eestisse täpselt ühepalju, keera sa kella kuidas tahad. Meie laiuskraadil on suvel valget aega palju ja talvel väga vähe. Loodusseadustega ei ole mõtet võidelda, nendega tuleb end kohaneda,' nentis Tarand.

Aasta 2002 kalendrid lendasid korstnasse selles mõttes, et taevakehade tõusu ja loojanguajad on nüüd valed, märkis ta.