• OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,43%6 042,14
  • DOW 30−0,57%44 340,21
  • Nasdaq −0,23%19 598
  • FTSE 1000,3%8 804,13
  • Nikkei 2250,42%38 963,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%97,46
  • OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,43%6 042,14
  • DOW 30−0,57%44 340,21
  • Nasdaq −0,23%19 598
  • FTSE 1000,3%8 804,13
  • Nikkei 2250,42%38 963,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%97,46
  • 14.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Puitehitusturul jätkub kasvuruumi

Soomes ja Skandinaavias tarvitatakse kodumaiseks majaehituseks inimese kohta 0,6?0,7 tihumeetrit puitu aastas, Eestis vaid 0,3 tihumeetrit.
Eilsel metsanduskonverentsil rääkis Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori asetäitja Märt Riistop, et kodumaine ehitus tarvitab 100 000 tihumeetrit (tm) puitu aastas. Sellest vaid veerand jääb ehitistesse Eestisse.
Naaberriikides Soomes ja Skandinaavias tarvitatakse 70-80 raiutavast puidust kodumaise ehituse jaoks. Meil jääb kodumaisesse ehitusse Riistopi väitel seega ainult veerand puidu sisetarbimisest.
Soomes, Rootsis, Norras jm kasvas puidu tarbimine ühe inimese kohta järsult aastatel 1995?1999, eriti Soomes. ?Kui jõuaksime Soomega samale tasemele, 0,7 tm elaniku kohta, langeks eksport nulliks, kui me järsult tootmist ei suurenda,? märkis Riistop.
Tema ettekandest nähtus, et majade ehitamine, olgu siis kivist või puidust, pole Eestis isegi mitte keskklassi tunnusmärk, vaid jõukohane vaid rahalisele eliidile. Seega on puitehitusturul määratu kasvuruum.
Ta tõi näiteks arvud: kui 1994. aastal sai kasutusloa 517 ühepereelamut, siis 2000. a vaid 311. 1997. a enne börsikrahhi oli väike buum, mil koliti sisse 739 ühepereelamusse.
Puidu osakaal on samas eramajaehituses pidevalt suurenenud. Kui 1994. a oli puitelamute osakaal valminud eramutest 7, siis 2000. a küündis see 36ni. Seega sai 2000. a valmis 112 puitelamut.
Riistopi kinnitusel toetab Eesti Metsatööstuse Liit Puuinfot ehk pikaajalist arendusprogrammi, mille eesmärk on säästva puidukasutuse suurendamine.
Puidu kui materjali maine vajab parandamist ja see pole võimalik üksikute reklaamikampaaniatega, väitis ta.
Plastiku, alumiiniumi jm selliste ehitusmaterjalide tootmine on Riistopi väitel väga energiamahukas ning paiskab õhku süsihappegaasi. Puidu kasutamine kujuneb oluliseks ka väliskaubanduse tasakaalule, sest erinevalt plastikust või alumiiniumist pole tegemist importmaterjaliga. Lisaks arendab puidutööstus maapiirkondade ettevõtlust.
Samas aitaks kodumaise tarbimise suurenemine meil väheneda nn banaanikoefitsiendist, millest rääkis metsanduskonverentsil Eesti Põllumajandusülikooli lektor Meelis Teder.
Näiteks 1995. a vedasime arengumaadele iseloomulikult 70 importpuidust ja Eestis raiutavast puidust välja. Praeguseks on see protsent langenud 50 ringi, paljuski tänu Imavere Saeveski ja Toftani käikuandmisele 1995-1996. aastal.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 15:17
Einar Laagriküll: miks me ei tohi küberturvalisuse taustal unustada füüsilist turvalisust?
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele