• OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%96,53
  • OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%96,53
  • 15.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lihatööstustele loob maine kõrge kvaliteet

Levinud arusaama järgi otsustab tarbija, millist toodet ta eelistab. Kui ta ükskord petta on saanud, pistab ta järgmisel korral ostukorvi mõne teise toote. Kui vorst ei maitse, ei osta inimene seda enam kunagi.
Selline arusaam on lihtne ja näib loogiline: lihatööstused vorbivad vorsti teha ja tarbija otsustab, kelle toodangut ta ostab. Paraku on tegemist tarbijale kahjuliku ideoloogiaga.
Tarbija võib petta saada ka siis, kui ta on valitud kaubaga rahul. Tänapäeval, mil inimeste teadlikkus toiduainete koostise ja kvaliteedi suhtes on tõusnud, tahavad nad täpselt teada, millest on tehtud vorst ja millest viiner. Mõnel on mureks suurenev kehakaal, mõni veab juba põhimõtte pärast näpuga rida koostises kasutatud ainetega tutvumisel.
Vahemärkusena olgu öeldud, et tänapäeva toiduainetetehnoloogia võimaldab teha väga isuäratava väljanägemisega vorsti, milles pole liha mitte poolt protsentigi. Inimene sööb, kiidab tegijat ja ülistab liha maitset.
Ülaltoodu seab kõik lihatööstused eetilise valiku ette: kas teavitada oma toodete tarbijat kõigist kasutatud ainetest või mitte? Ajakirjanduses viimastel nädalatel lahvatanud vorstisõjas jagunevadki Eesti lihatootjad sellele küsimusele antud vastuse järgi.
Lihtne näide vorstisõja olemusest arusaamiseks on sellised tuntud sordid nagu Lastevorst, Lemmikvorst, Doktori vorst jt. Kunagi väljatöötatud ja tunnustatud retsepte järgivad vähesed. Erinevad tootjad teevad neid marke erinevast algmaterjalist ja erineva metoodika järgi. Muidugi ei tea tarbija sellest midagi, tema arvates on tegemist sama retsepti järgi valmistatud vorstiga. Mängureeglite puudumise tõttu kasutab osa tootjaid oma vorstides ja viinerites seetõttu lihamassi (MDM ? mechanically deboned meat), mis on saadud seakontide ja linnuskelettide töötlemisel kondipressis. Selles massis on ka muuhulgas luuüdi ja luuümbrist.
Pole midagi halba selles, kui hinnatundlikule tarbijale tehakse odavamaid vorstitooteid. Halb on see, et liha asemel lihamassi kasutavad lihatööstused ei märgi koostist pakendil.
Viis lihatööstust on teinud põllumajandusministeeriumile ning veterinaar- ja toiduametile ettepaneku kehtestada seadusandlikult lihavorstide klassifikatsioon.
Kõrgema klassi vorstis ei tohiks lihasisaldus olla mitte vähem kui 95, I klassis mitte alla 70, II klassis mitte alla 50 ja III klassis võib lihasisaldus olla määratlemata.
Väljapakutud klassifikatsioonis võiks lihamassi kasutamine olla lubatud ainult III klassi puhul ja see peaks olema selgelt markeeritud vastava toote pakendil. Siis on tagatud lihatööstuste aus suhtumine tarbijatesse, kes omakorda saavad pakendilt ammendava info ostetava toote kohta. Ja kellele maitseb, võib süüa ka lihamassist valmistatud vorsti. Head isu!
Poleemika lihatööstuses valitsevate erimeelsuste üle on loomulik. Probleemide avalik arutelu ei kahjusta kuidagi Eesti lihatööstuse mainet. Seda kahjustab tarbija petmine ja selgusetus. Kõigi meie lihatootjate maine parim kergitaja on kvaliteetne toode. Selle nimel on vajalik nii dialoog kui ka klassifikatsioon.
Autor: Elmut Paavel

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.02.25, 11:51
SEB: digilahenduste võidukäik ei vabasta ettevõtteid küberturvalisuse vajadusest
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele