• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 15.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigitöö bürokraatia ärgitas oma ettevõtet looma

OÜ Proteus üks omanikke ja juht Ardi Reiner alustas oma firmaga 1993. aastal, kui riigiasutuses bürokraatia tööd talumatult takistama hakkas. ?Töö võttis aega 1,5?2 tundi, aga selle vormistamiseks kulus 6 tundi,? selgitab Ardi Reiner.
Algus oli väga vaevaline, käive oli vaid mõni tuhat krooni aastas. Pööre tuli aga 1997. aastal, kui Eestisse jõudis tööstusrobotite tootmine. See oli Soome kapitalil põhinev firma CAF, mis on JOT-Eesti eelkäija. Proteus sai nendega lepingu. CAF-il kasvas tootmismaht üle pea ja nad otsisid võimalust suunata seeriatootmine oma ruumidest välja. Pakkumine tehti Proteusele.
1997. aasta lõpus pani Proteus tootmise käima. Praegu on neil Viljandis 400 m2 pinda. Reineri sõnul oli see aeg väga soodne töötajate värbamiseks, sest Viljandis käivitus digitaalne keskjaam ja analoogjaamast vabanes palju Proteusele sobivat tööjõudu.
Esimene kriis tuli 1999. aasta algul, kui tuli ise hakata materjali ostma. Reineri sõnul tuli talle üllatusena, et läänest krediidiga materjali tarnides nõuti ka pangagarantiid. ?Kust selline uus firma garantii saab, põhivahendeid pole, pangalaenu ei saa,? loetleb Reiner nõudmise ebameeldivaid külgi ja selgitab: ?Meil on tootmistsükkel lühike, ainult kaks nädalat, ja kui krediidiga materjali ei müüda, kulub arve saamiseni, äramaksmiseni, müüjale laekumiseni ja kauba teelepanekuni liiga palju aega.?
Probleem on ka see, et Eestis on ainult 3?4 arvestatavat tegijat, kelle puhul võib kindel olla, et neil vajalik materjal laos olemas on. ?Meil on vaja nii, et hommikul saadame tellimuse ja järgmise päeva õhtuks on kaup kohal, aga paljudel siin tegutsejatel pole Eestis oma ladu,? kritiseerib Reiner, kuid kedagi konkreetselt nimetada ei taha.
Pidev ja jätkuv probleem on käibevahendid. Lahendusena on Proteus kasutanud faktooringtehinguid. ?Eriti hirmus oleks, kui uuesti kehtestataks tulumaks, see võtaks kohe ära käibevahendid, eriti kui käibe kogus suuresti kõigub,? muretseb Reiner.
Investeeringud tehakse vastavalt turule ja tellimustele. Praegu on suuremad summad läinud juhtimisprogrammi väljatöötamisele.
?Kohe algul investeerisime spetsiaalserveriga arvutivõrku, kus saab väga täpselt paika panna kasutajaõigused, nii et keegi ei saa juhuslikult midagi ära rikkuda. See oli hea rahapaigutus,? leiab Reiner.
Alguses kulusid suured summad töövahenditele, sest spetsiaalvahendid on väga kallid. Näiteks juhtmete hülsitamise tangid maksavad umbes 15 000 krooni ja neid läheb vaja paarkümmend erinevat. Et tootmist üldse alustada, läheb tarvis üht komplekti kohe, aga kui töötajaid ja tellimusi juurde tuleb, siis on vaja mitut komplekti.
Proteus tegeleb allhankega ja 100 toodangust läheb Eestist välja. Eestis kasutatakse küll mõnel pool, näiteks piimatööstuses, tootmisroboteid, aga üldiselt on meie turg selle jaoks liiga väike. ?Tööstusrobot teeb oma operatsiooni 2?15 sekundiga, mõelge, mis see tunnis teeb, seda pole ju kuhugi panna,? kirjeldab Reiner. Selleks et tasuks robotit üles panna, peab olema tootmismaht väga suur ja toodangu turustamiseks on vaja ülemaailmset ketti. Tõsi, Proteuse toodetud elemendid pannakse Eestis robotitesse ja turustatakse tellija Soomes asuva peaettevõtte kaudu. Suure tõenäosusega teevad nad tööd ka meil Elcoteqis.
Nagu paljudel teistelgi firmadel on ka Proteuse juhi soov, et riik pööraks rohkem tähelepanu oskustööliste koolitamisele. Praegu on Proteuses 23 töötajat ja enamikku neist on firma ise koolitanud. Eestis selle ala inimesi ette ei valmistata. Reiner peab tähtsaks, et koolilõpetajate haridus ei oleks vananenud. ?Tallinna Tehnikaülikool valmistas siiani ette roboti juhtplokkide sisu projekteerijaid, tootmises oleks aga vaja konstruktoreid, kes oskaks valmis plokkidest töötava seadme kokku panna,? selgitab ta. Reineri hinnangul leiaks tööstusrobotite tegemisel Eestis tööd nii elektri kui mehaanika alal 30?40 nutikat konstruktorit, neid aga pole praegu kuskilt võtta.
Tallinna Tehnikaülikooli Elektriajamite ja Jõuelektroonika Instituudi robotitehnika õppetooli professori Tõnu Lehtla sõnul on robotite ehitusel vaja nii mehaanikute, elektroonikute kui ka elektriajamite ja jõuelektroonika asjatundjate koostööd. Neid tehnikaülikool ka ette valmistab. ?Näiteks JOT-Eestis töötab robotitega palju tehnikaülikoolist läbi käinud mehi, kes on õppinud eri teaduskondades,? toob Lehtla näite.
Reineri hinnangul on robotitootmine Eestile väga perspektiivikas haru, sest seda ala ei saa automatiseerida. ?Tööstusrobotite tootmiseks roboteid kasutada ei saa, robotid on ju erinevad, mitte masstöö,? selgitab Reiner.
Põhjamaade suurim tööstusroboteid tootev ettevõte on JOT Automation, mis oma tütarfirma JOT-Eesti kaudu kasutab ka OÜ Proteus toodangut.
JOT Automationi tehased on nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas, ettevõtte müügi- ja tugivõrk on 13 riigis.
Konkurentsi tihenemisega telekommunikatsiooniturul tõusis üha teravamalt päevakorda automatiseerimine. Sellel alal tegutsesid 1970ndate lõpus ja 80ndatel soomlased Veikko Lesonen ja Mauri Kataja.
1995. aastal nende firmad ühinesid ja moodustus JOT Automation Group, mis pakub automatiseerimistehnoloogiat elektroonika ja telekommunikatsiooni vallas kogu maailmas. Nad aitavad muuta tooteid väiksemaks ja efektiivsemaks. Tööstusrobotiga saab teha pisemaid detaile, kui inimese käed suudaksid.
Autor: Kai Vare

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.02.25, 16:14
Revolutsioon Kinema hooldusmudelis annab tõstustele esmakordselt Eestis 5-aastat garantiid
Tööstuslikud tõstuksed on paljude ettevõtete igapäevaelu lahutamatuks osaks, tagades kaupade sujuva liikumise. Tõstuksed, nagu kõik töötavad ja liikuvad seadmed, vajavad töökindluse tagamiseks pidevat hooldamist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele