11. veebruaril pani Toomas internetipanga kaudu Hansapanga aktsiate ostuks parima ostunoteeringu sisse. Aktsia hind liikus aga üles ja aktsiad jäid tal saamata. 13. veebruaril lootis ta aktsiaid osta taas parima hinnaga. Ta pani 194 krooni pealt ostunoteeringu sisse, kuid mõtles siis õnneks ümber, tühistas ostukorralduse ja ostis parima müügihinnaga ehk 195 krooniga endale 130 aktsiat juurde. Otsus oli õige, sest aktsia keeras tõusule ning 194kroonine ostusoov oleks jäänud unistuseks.
Nädalavahetusel sai Toomas tuttava käest lisaks Skandinaavia majanduslehtedele Soome maaklerifirma Mandatum väljaande, kus olid Helsingi börsil noteeritud ettevõtete lühitutvustused. Esmaspäevaks oli ta sealt mõned hästi kasvanud ettevõtted välja valinud. Nende hulgas olid ligi miljardikroonise aastakäibega Rakentajain Konevuokraamo, Tulikivi ja Ramirent. Kuna Hansapank neid väärtpabereid ei noteerinud, saatis ta oma soovi internetipanga kaudu edasi ja varsti olid need aktsiad seal ka noteeritud.
Toomas arvutas välja, et juhul, kui tal on plaanis välisriigi ettevõtete väärtpaberid osta ja teha kuus paar tehingut, tuleks tal avada kauplemiskonto ja hooldustasude kahandamiseks väärtpaberikonto kinni panna. Kauplemiskontoga hoiaks ta kokku küllalt soolaste tehingutasude pealt. Ainsa negatiivse asjana paistis aga väärtpaberite ümberkonverteerimisega kaasnev 225kroonine kulu.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.