BREM pressis välja vahendustasu

7. veebruaril saatis Tallinna abilinnapea Toomas Vitsut BREMile kirja. Vitsut tahtis teada, mis juhtub, kui nn majavalitsused pankrotti lähevad. Linn nõuab BREMilt 24 miljonit krooni trahvi sooja ja vee arvete maksmisega viivitamise eest. Tallinna Küte nõuab lisaks 50 miljonit krooni soojavõlga.

BREMi juhatuse liikme Rait Lukase allkirjaga vastuses seisab, et pankrotiohtu ei ole. Ta põhjendas suuri võlgu sellega, et nii püüti Tallinna Vett ja Tallinna Kütet läbirääkimistele sundida.

Sisuliselt tegutsevad äriühingud ehk nn majavalitsused monopoolsete ettevõtete Tallinna Vesi ja Tallinna Küte huvides, väitis Lukas. Nad korjavad elanikelt raha ja maksavad vee- ja soojatootjale, kuid ei saa mingit tasu. Samas on nad pandud Tallinna Kütte ja Tallinna Vee poolt vastutama lõpptarbijate ehk elanike võlgade eest. ?Võiks eeldada, et kinnisvarahaldusettevõtete näol on tegemist monopolide kasuks töötava abiettevõttega, mitte äriühinguga,? märkis Lukas.

Teine võimalus Tallinna Vett ja Tallinna Kütet läbirääkimistelaua taha sundida olnuks Lukase kinnitusel kohus. Kuid seda ei pea BREM ökonoomseks ega ratsionaalseks, seisab Lukase vastuses.

Enne kui Rait Lukas möödunud nädala lõpus Tallinna linnavalitsuse järelepärimisele vastas, püüdis BREM võlgujäämise kaudu sundida Tallinna Kütet maksma talle sooja vahendustasu. Hinnanguliselt küündinuks see 15 miljoni kroonini aastas.

Selline sunnimeetod läks BREMile omakorda maksma 24 miljonit krooni, sest Tallinna linnavalitsus määras maksmisega viivitamise eest vastavalt nn majavalitsuste erastamislepingule trahvid.

Tallinna Kütte juhataja Kristjan Rahu on ÄP-le väitnud, et BREMi võlgnevused on jõudnud tasemeni, kus need hakkavad pärssima ettevõtte tegevust.

Reedel leppisid Tallinna abilinnapea Toomas Vitsut ja Tallinna Küte kokku, et elanikud hakkavad soojuse eest ise otse Tallinna Küttele maksma.

BREMi juhatuse liige Toomas Õispuu tervitas pressiteates seda otsust ning lisas, et topeltmaksustamist BREMi ja Tallinna Kütte poolt ei tule.

Tallinna Veele võlgnes BREM 10 miljoni krooni ringis, kuid tasus selle summa ülemöödunud nädala lõpus.

Kirjas linnavalitsusele väitis Rait Lukas, et rangelt järgitakse olukorda, kus soojavõlga ei lasta suuremaks elanike võlgnevusest nn majavalitsuse ees. Näiteks Kadrioru Majaühisus võlgneb sooja eest 2,9 mln krooni, elanike võlgnevused küünivad 4 miljoni kroonini.

Lukas lisas kirjas, et möödunud nädala alguses käivitus BREMi inkassogrupi personali värbamise avalik konkurss. Inkassotöötajad hakkavad elanikelt võlgu sisse kasseerima.

Tallinna linnavalitsus päris BREMilt aru ka kuulduste kohta, nagu ei maksaks BREM enam töötajatele õigel ajal palka. Rait Lukas lükkas vastuses need kuuldused ümber ja nimetas palgapoliitikat firma siseasjaks.

BREM annab tööd 725 inimesele.