Eesti majanduse konkurentsivõime aluseks olevast ettevõtluse arengust on sageli terviklikku pilti raske saada. Huvi ettevõtjate tegevuse vastu on siiski pidevalt tõusnud ja kohalike omavalitsuste finantseerimisel on Tartu Ülikooli sotsioloogid uurinud ettevõtlust Tartu linnas, Lääne-Viru maakonnas ja Räpina piirkonnas. Uurimusse haarati reaalselt tegutsevad (aastaaruande esitanud) ettevõtted. Andmed koguti ettevõtete tegevjuhtide või nende asetäitjate intervjueerimisega.
Antud uuringute tulemused võivad mõnevõrra erineda statistilistest näitajatest, sest analüüsid põhinevad mitte ettevõtete majanduslikust, ärilisest ja muust tegevusest tulenevatel aruannetel, vaid tegevjuhtide subjektiivsetel hinnangutel.
Juuresolevast tabelist on näha, et võrreldes tootmisega on kõigis regioonides hästi arenenud teenindussektor. Enamik ettevõtetest tegeleb jaekaubanduse, transpordi, laomajanduse ja side ning hulgikaubandusega. Teenindussfääri arengu seisukohalt oluliste valdkondadega, nagu hotelli- ja restoranimajandus, tegeletakse kõigis regioonides küllalt vähe. Suletumaks ettevõtluspiirkonnaks oli Räpina, kus ligi kaks kolmandikku toodetest ja teenustest hangiti kohalikelt ettevõtetelt. Räpina firmad realiseerivad keskmiselt kaheksa kümnendikku toodetest ja teenustest kohaliku omavalitsuse turul. Tartus toetuvad pooled ettevõtetest kohalikele reservidele ja ligi kaks kolmandikku toodangust müüakse Tartus. Lääne-Virumaal hangiti ainult 40 kaupadest ja teenustest kohalikelt ettevõtetelt. Veidi üle poole ettevõtete toodetest ja teenustest müüakse maakonnas. See tähendab, et võrreldes Tartu linna ja Räpina piirkonnaga on tegemist avatuma ettevõtluspiirkonnaga.
Ekspordiga tegeleb suuremal või väiksemal määral veerand Lääne-Viru ja viiendik Tartu linna ettevõtetest. Räpina piirkonnas tegeleb ekspordiga vaid 16 firmadest. Kõigis regioonides on peamiseks ekspordipartneriks Soome, Tartu ettevõtted ekspordivad oma tooteid ja teenuseid palju ka Lätisse. Pea kolm neljandikku kõigist ettevõtetest ei tegele ekspordiga üldse.
Ettevõtjate finantsnäitajate planeerimise oskused ja tavad näitavad, kas elatakse ainult olemasolevas hetkes või eksisteerivad ka pikemaajalised selgepiirilised finantsvisioonid. Ligi kaks kolmandikku ettevõtetest planeerib oma finantsnäitajaid vaid jooksvaks aastaks ja veidi üle kümnendiku plaanib neid 2?3 järgnevaks aastaks. Kaks kümnendikku ettevõtetest ei plaani üldse oma finantsnäitajaid. Oma majandustulemusi headeks hinnanud ettevõtjad kalduvad ka oma finantsnäitajaid rohkem ette planeerima.
Ilmselt ei teadvustata pikaajalise plaanimise vajalikkust, kuna seni on ilma selleta hakkama saadud. Konkurentsisituatsiooni teravnemisel peaksid aga pikaajalisi plaane tegevad ettevõtted omandama teiste ees selge eelise. Küllap on tulevikukavade koostamist mõjutanud ettevõtete suhteliselt noor vanus. Vaid kümnendik ettevõtetest oli asutatud enne 1990. aastat.
Kolmele uuritud regioonile on iseloomulik, et ollakse orienteeritud teenuste osutamisele ja vahendustegevusele ning vähem tegeletakse tootmisega. See on tõenäoliselt iseloomulik ka teistele Eesti piirkondadele. Uuringust ei ilmnenud, et lähitulevikus kavatsetakse arendada tootmisetegevust.
Seotud lood
Freedom Holding Corp. (FRHC) 2025. eelarveaasta kolmanda kvartali tulud kasvasid aastases võrdluses 57 protsenti ja ettevõte saavutas rekordilise turukapitalisatsiooni 9 miljardit dollarit.