Tagatiste nõudmise seadustamine ehituses hindu tõenäoliselt ei tõsta.
Sundkindlustuse nõude kaotamine päästab ehitusfirmad kohustusest osta kindlustus enne ettevõtte registrisse kandmist ehk sisuliselt siis, kui firmale veel tellimust tulnud pole. ?Niisugune nõue oli jõhker,? ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu õigusnõunik Helje Johansoo. ?Firma ei tekita ju mingit ohtu, kui ta veel ehitama pole hakanud.?
Veebruari lõpuni parandusettepanekuks avatud seaduseelnõust on kadunud sundkindlustuse mõiste üldse. ?Riskide maandamiseks või jaotamiseks kasutatakse ju ehituses mitut liiki tagatisi,? rääkis Johansoo. ?Kindlustus ei ole ainuke, seetõttu ei näe me vajadust ega võimalust anda eelistust ühele tagatise liigile.?
Juba aastaid ettevalmistamisel olnud ehitusseaduse eelnõus on praegu kirjas põhimõte, et ehitise omanik otsustab, millise tagatise liigi ja suuruse ta valib. Millised kokkulepped eraettevõtjad ja eraisikud omavahel teevad, on nende endi otsustada.
ASi Ober-Haus projektijuhtimise osakonna juhataja Ahti Moreli sõnul nõuab Ober-Haus tavaliselt teostustagatist 10 ja garantiiaegset tagatist 2 ehituse maksumusest. Nii teostus- kui garantiiaegset tagatist nõuti ka eile nurgakivi saanud Norde Centrumi puhul, samas ei teinud see Ahti Moreli sõnul ehitust kallimaks.
Ettemaksu tagatise osas on Ober-Hausis sõltuvalt objektist ja kokkulepetest maksegraafiku suhtes talitatud erinevalt. ?Norde Centrumi puhul me näiteks ettemaksu tagatist ei nõudnud,? rääkis Morel, kelle sõnul ei peeta Ober-Hausis otseselt vajalikuks ka tagatiste nõudmiste sissekirjutamist ehitusseadusesse. ?Küsime neid ehitajatelt nii või naa,? ütles ta.
Tagatiste küsimuse lahendamine praeguse seaduseelnõu redaktsiooni kohaselt ei tooks sisulisi muudatusi ka ehitusfirmadele. ?Meie sõlmitud lepingutes on senigi tagatised sees olnud,? ütles ASi Skanska-EMV finantsdirektor Marko Kaha. ?Oleme teenuse osutaja, seetõttu peame järgima tellija tahet. Kasutame nii ettemaksu tagatist, teostustagatist kui garantiiaja tagatist.?
Kaha sõnul ei pruugi tellija ka sundkindlustusega tekkiva tagatisega rahul olla ning nõuda lisaks krediidiasutuste tagatisi. ?See aga tähendaks, et ehituse tagatiste andmise kulud oleksid veelgi suurenenud,? lausus ta. ?Kohustusliku kindlustusega on mõtet reguleerida ikkagi neid valdkondi ja katta neid riske, mis tavapäraselt pooltevahelise lepinguga ei ole reguleeritud.? Viimastena nimetas Kaha tööandja vastutuskindlustust või vastutuskindlustust kolmandate osapooltele tekitatud kahjude vastu.
ASi FKSM juhatuse esimehe Kaido Fridolini sõnul on tellija jaoks kõige kindlam tagatis pangagarantii. ?Ülejäänud tagatiste liikidest rääkimine on kahtlase väärtusega,? lausus ta.
Fridolini sõnul ei mõjuta seadusemuudatus ei FKSMi ega teiste suuremate ettevõtete tegevust ega ehitushinda. ?Oleme arvestanud varem ja arvestame ka tulevikus tellijale tagatiste andmisega pangagarantiide näol,? ütles ta.
Seevastu ASi Restor peadirektor Arsi Kook luges sundkindlustuse nõuet põhimõtteliselt positiivseks. ?See oleks kõikidele firmadele kehtestanud ühesugused normid,? ütles ta. ?Praegu on palju neid ehituse omanikke, kes tagatisi ei küsigi ja ehitusettevõtted on seetõttu ebavõrdses olukorras.?
Praegu on tagatiste liigid ja kasutamise ulatus sätestatud riigihangete puhul. Tagatiste liigid on riigihangete seaduse kohaselt krediidi- või finantsasutuse või kindlustusseltsi garantii või rahasumma deponeerimine ostja kontol. Ehitusaegne tagatis on 10 ja garantiiaegne tagatis 2 pakkumise maksumusest.
Uus ehitusseadus võib kõige varem hakata kehtima selle 1. juulil. Samas on ehitusettevõtjate liit seisukohal, et seaduse jõustamise tähtaega tuleb edasi lükata. ?Eelnõus olev tähtaeg on meie arvates liiga lühike ja oleme teinud korduvalt ettepaneku jõustada seadus 1. jaanuaril 2003,? väitis Helje Johansoo.
Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kallo nõustus, et seadus võiks jõustuda 2003. aastal. ?Kuna seadus on reaalne vastu võtta suve alguseks, siis ei ole mõistlik tema kehtestamine juulist,? ütles Kallo.
Johansoo sõnul on seaduse jõustumise tähtaeg on oluliselt seotud kehtivate ehituslitsentsidega. Kui seadus jõustub 1. juulil, siis litsentsid, mille kehtivuse tähtaeg ei ole enne jõustumist lõppenud, kehtivad kuni 1. märtsini 2003. Need, kelle litsentsid lõpevad pärast 1. juulit 2002, peavad aga registreerima end riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.