Ettepanek elektrimajanduse reorganiseerimiseks

Eesti elektrimajandus on täielikult Eesti Energia käes. Kütuse saavad nad teiselt monopolilt ? Eesti Põlevkivilt. Nüüd, seoses NRG võimetusega elektrijaamade renoveerimiseks raha hankida, on EE ja EP tippjuhid (Gunnar Okk, Mati Jostov) valmis veel suurema monopoli ? Eesti Põlevkivienergeetika ? loomiseks. Neile lubab laenu Hansapankur Indrek Neivelt, kes juba ette muretseb varsti laekuma hakkavate pensionirahade paigutamise pärast.

Arendades edasi Oki, Jostovi ja Neivelt ideed, esitan ühe variandina üldsusele arutamiseks ettepaneku praeguste monopolide täielikuks lammutamiseks. See tähendab, et elektri tootmine, ülekandmine, jaotamine ja müümine tuleb üksteisest lahutada. Sealjuures igas astmes peaks 51% aktsiatest olema riigi käes ja 49% aktsiatest müüakse välismaistele ja/või kodumaistele investoritele, kaasa arvatud füüsilistele isikutele. Konkreetselt:

EE ja EP likvideerida;

Eesti elektrijaama, Sirgala karjääri, Estonia ja Viru kaevanduse baasil moodustada AS Eesti Põlevkivielekter. Kaevandused varustavad põlevkiviga ka Viru Keemia Gruppi;

Narva (end Balti) soojuselektrijaam iseseisva äriühinguna anda 49% ulatuses Narva linnale. Kütet saab Aidu karjäärist, Slantsõst, Eesti Põlevkivielektrilt;

Iru elektrijaam iseseisva äriühinguna anda 49% ulatuses Tallinna linnale;

teised väiksemad soojuselektrijaamad antakse munitsipaalalluvusse või moodustatakse sõltumatud äriühingud;

Aidu Karjääri AS jätta iseseisvaks ettevõtteks. Põlevkivi müüb Kiviõlile, Kundale, Narva elektrijaamale;

ASi Eesti Kõrgepingeliinid (Eesti Energia) kätte jäävad ülekande põhiliinid (330, 110, 35 kV) ja ostjatega arveldamine. Kõikidele elektritootjatele võrdsete võimaluste loomiseks jätta 100% aktsiatest riigile;

jaotusliinid pingega 10 kV ja 6 kV jagada äriühingute ja/või ühistute vahel, iga arvestiga liin võib olla omaette üksus;

tarbimisvõrgud (0,4 kV) anda tarbijate ühistutele;

paari aasta eest EE poolt kasumi vähendamiseks alla hinnatud põhivahendite maksumus viia vastavusse praeguse hinnatasemega, st tagasi hinnata. Sama teha kaevanduste ja karjääride maksumusega;

ettevõtete tegelik väärtus lugeda 51%, 49% väärtuses lasta välja uusi aktsiaid, st laiendada aktsiakapitali;

kogu hinnapoliitika peab olema selline, mis soodustaks alternatiivenergia tootmist ja tarbimist. Tariifid peavad olema valitsuse kontrolli all, et luua soodsad tingimused nii suur- kui väikeettevõtluse arenguks.

Selline süsteem vähendab tunduvalt suurümberehituste vajadust, seega ka vajadust suurte laenude võtmiseks. Eeldan, et Eesti elektrienergia vajaduste rahuldamiseks piisab mõne agregaadi renoveerimisest Eesti elektrijaamas. Korralikus majapidamises tehakse tootmise moderniseerimine omakapitaliga või laenurahaga. Laen makstakse tagasi toodangu edaspidise odavnemise arvelt, aga mitte toodangu hinna tõstmise abil.

Ettepanek on esitatud ärgitamaks diskussiooni selles küsimuses. Tegelikkuses vajab see kõik korralikku analüüsi ja kalkuleerimist, mida tuleks teha võimalikult kiiresti.