Oluliselt paremat pakkumist Eestil oodata ei ole. Nii arvab Taani Välispoliitika Instituudi vanemteadur dr Lykke Friis, kes analüüsis eile toimunud seminaril ELi laienemise ajakava ja karisid.
?Kahte asja korraga ei saa ? lõpetada detsembriks liitumiskõnelused ning kindlustada bloki ühtse põllumajanduspoliitika täismahus laienemist uutele liikmetele,? ütles Friis. ?Selleks puudub ELi eelarves raha.?
Eestil on võimalik saavutada teiste kandidaatidega koopereerudes olemasoleva raames parim võimalik kokkulepe või jääda ootama laienemise järgmist ringi. See ei pruugi toimuda enne 2008. aastat, prognoosib Friis.
Eesti välisministeerium kinnitas eile, et Eesti eesmärk lõpetada liitumiskõnelused hiljemalt selle aasta lõpuks ning ühineda ELiga 2004. aastal ei ole muutunud.
Selleks peaks bloki ühisseisukohad põllumajandus- ja regionaaltoetuste ning eelarveküsimuste osas valmima märtsiks. Arvestades mitme liikmesriigi ? Saksamaa, Hollandi, Suurbritannia, Austria ja Rootsi ? kriitikat Euroopa Komisjoni pakutud lahenduse kohta, mis peab ka 25% otsetoetusi liiga heldeks, pole tähtaeg Friisi arvates tõenäoline. Pigem toob selgust ELi erakorraline tippkohtumine oktoobris, mille toimumise ajaks on läbi saanud ka valimised Prantsusmaal ja Saksamaal.
Nii ei jää kandidaatidel eriti aega bloki ühispositsiooni olulisi muutusi teha, kuna kõnelused peaksid lõppema 13. detsembril algavaks Kopenhaageni tippkohtumiseks. Tekib võta-või-jäta-seis, kus pakkumisest keelduv kandidaatriik riskib aastateks ELi ukse taha jääda.
Eestil pole praegu Euroopa Komisjoni ettepaneku osas veel ametlikku seisukohta, öeldi eile välisministeeriumist. Käivad konsultatsioonid põllumeeste ja Riigikogu esindajatega. Ka ei ole midagi kokku lepitud kandidaatriikide võimaliku ühispositsiooni osas, ehkki arvamus- ja infovahetus on tihe. Niipalju on selge, et pakkumist vaadatakse ühe tervikuna, keskendumata kitsalt otsetoetuste summale.
Praegusest palju kitsima pakkumisega EL välja tulla ei saa, ütles Friis. Piirid seab kandidaatriikide avalik arvamus, millel on lõplik sõna riikide ühinemisel või eemalejäämisel. Eestis näiteks hääletaks ES Turu-uuringute detsembrikuu küsitluse järgi ELiga liitumise poolt 34,3% elanikest, vastu 21,6%. Üle 40% pole veel otsust teinud.
Praegu on liitumiskõnelustega graafikus vaid Sloveenia, millel on suletud kõik rahaküsimusi mitte puudutavad peatükid. Eestil on neist lahti tervelt viis peatükki, lisaks rahaküsimused. Nii suure hulga erihuvidega Kopenhaageni tippkohtumisele minna ei saa, arvab Friis. Eesti loodabki enamiku neist peatükkidest suveks sulgeda.
Friis ei välistanud eile siiski ka kõige mustemat stsenaariumi, kus liikmesriigid oktoobrikski seisukohtades üksmeelele ei jõua. Samuti võivad iirlased rahvahääletusel teist korda tagasi lükata Nice?i lepingu, mis sätestab muutused Euroopa institutsioonides, ning mida kinnitamata pole laienemine kirjatähte järgides võimalik.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.