• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 21.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Juhtmeta võrk valmib paarikümne minutiga

Testimiseks kasutatud SMC Wireless Barricade ruuteri ehk võrgujagaja eesmärgiks oli jagada ET ADSL Mediumi kiire internet laiali raadiovõrgu kaartidega arvutite vahel. Vahet pole, kas ühendatakse süle- või lauaarvutid, mõlemad saab traadita võrku raadiovõrgu kaardiga, lauaarvutile tuleb lisaks osta ka vastav adapter.
SMC raadioühendusega ruuteri pakist väljavõtmine ja ülespanek võtab aega 5 minutit. Sülearvutisse pistetud kaart näitab kohe ka ideaalse levi olemasolu, tõsi küll, ka vahemaa on kõigest mõni meeter. Ruuter tuleb tavalise võrgujuhtmega ühendada ADSL-modemiga, mille Eesti Telefon on paigaldanud, ja raadiovõrgu tugijaama kolme pistikupesa taha võib ühendada juhtmeidpidi seadmeid: arvuteid, printereid, skännereid jne. Kõik teised seadmed võivad olla raadiokaardi kaudu ühenduses, käsiraamat lubab maksimaalselt 253 seadet.
Kuigi raadiolingi ikoon näitab sülearvutis head levi, siiski kohe internetti ei saa. Kaasasoleva õpetuse lugemisest ei pääse ja sealt selgub, et nii kaabelmodemi kui ka ADSL-modemi jaoks on eraldi piltidega instruktsioonid. Kümmekond minutit kulub ruuteri juhendiga tutvumiseks, kuni selgub, et veebilehitsejasse IP-aadressi sisestades peaks jõudma kodulehele, mis asub äsja võrku ühendatud ruuteris. Kodulehele saab tehase seatud salasõnaga logida. Esimese turvalisust lisava asjana tuleb see salasõna ära vahetada. Siis ei saa teised läheduses olevad võõrad võrguseadeid enam muuta. Tuttavad lahtrid ADSL-ühenduse häälestamisest on leitavad ka ruuteri kodulehel olevast menüüst: muudame IP-aadressi, gateway-aadressi ja DNS-serveri aadressi, nii nagu kunagi ADSLi seadistamisel sai tehtud.
Peale taaskäivitamist on raadiovõrk olemas ja ka ADSLi kaudu saabuv kiire internet töötab. Aega kulus ligi 20 minutit.
Kui lisada võrku traadita printserver, võib kodus kuhugi mugavasse kohta panna ka printeri, mille leiavad kõik raadiovõrgus olevad arvutid.
Kogu see võrk pole veel kaugeltki mitte turvaline. Naabrit takistab esialgu võrku kasutamast vaid ruuteri kaudu jagatava IP-aadressi ja muude seadete mitteteadmine, kui aga on tegemist väikefirma võrguga, kus olulised andmed liiguvad, on vaja suuremat turvalisust.
Lihtsaim turvalisuse tõstja on andmeside salastamine. Kui võtta raadiovõrgukaardi ikooni alt ekraani paremast alanurgast salastamisseaded (encryption), siis selgub, et internet esialgu kaob. Loomulikult ? salastatus tuleb enne tugijaama seadetes ära määrata, muidu ei saa võrgus olevaid arvuteid panna salastatud sidet pidama.
Raadiovõrgu salastamissüsteemis WEP saab määrata 64bitise või 128bitise salastatuse. 64 bitti võib olla pisut liiga nõrk, kui kellelgi on head tööriistad ja kindel plaan raadiovõrku sisse murda. 128bitise võtmega salastamine nõuab aga pisut kallimaid raadiovõrgu kaarte.
Raadiovõrku jagavasse ruuterisse on sisse ehitatud ka väike tulemüür, mida üle veebilehitseja seadistada saab. See aga nõuab pisut eriteadmisi sellest, mis on pordid, milliseid programme mis õigustega võrgus sisse või välja lubada.
Vastava käsiraamatu või spetsialisti abiga saab aga koduses või väikekontori raadiovõrgus ukse häkkerite eest sulgeda juhtmeid vedamata ja serveriarvutit ostmata.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.02.25, 16:00
Mida toob aasta 2025 väikeinvestoritele?
Alanud aasta tõotab tulla väikeinvestorite jaoks tegus, sest turge juhivad mitmed tehnoloogilised uuendused, regulatiivsed muudatused ja makromajanduslikud suundumused. Freedom24 analüütikud annavad näpunäiteid, millele tähelepanu pöörata.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele