Tartumaa maksuamet avastas kontrolli käigus, et 1998. aasta aprillis ASi Ühinenud Meiereid, Marek Kerna, KPÜ Tartu Piim ja Aleks Rumjantsevi vahel sõlmitud lepingu alusel kanti Rumjantsevi arvele 2 miljonit krooni piimatootjate ees olnud kohustuste hüvitamiseks. Kuna tõendamist leidis vaid väikese osa piimaraha väljamaksmine tootjatele, pidas maksuamet 1 790 012 krooni Rumjantsevi tuluks ja nõudis sellelt 467 170 krooni tulumaksu tasumist, mille aga mees kohtus vaidlustas.
?Maksuametile kontrollimise käigus seletusi andnud piimatootjad väidavad, et on korduvalt pöördunud Rumjantsevi poole raha kättesaamiseks, kuid tulemusteta,? seisab kohtuotsuses.
Rumjantsevit kohtuvaidluses maksuametiga esindav advokaat Toomas Liiva ütles, et 150 inimest on tunnistanud, et said oma piimaraha kätte ja 130 neist on kirjutanud ka tõendi, et neil pole mehele pretensioone. Liiva väitel andis tema klient kogu raha Pärnu firmale Alderado, kuid ei suuda seda nüüd dokumentaalselt tõendada. Liiva sõnul pidi osa tootjaid saama oma piimaraha kätte Tartu Piima pankrotiprotsessi kaudu, osa aga Rumjantsevi kaudu kontorihoone müügist saadud rahast. Tema kinnitust mööda maksis Rumjantsev ka raha välja, aga pankrotipesast pole tänini keegi midagi saanud. Kokku oli piimaraha nõudjaid 500.
Nimekirju koostanud ja piimaraha jagamist korraldanud OÜ Alderado on tänaseks likvideeritud ja sealt pole õnnestunud ühtki dokumenti kätte saada. Raha maksis Nõo Piimatööstuse ruumides välja Tartu Piima juhatuse esimees Maie Sööt, kes kohtus ütles, et ei mäleta, kellele kui palju raha maksis ning täpseid summasid pole ka kviitungitel kirjas. Kahest miljonist kroonist leidis tõendamist vaid 209 988 krooni väljamaksmine. Söödi sõnul sai osa tootjaid oma rahast kätte 50 ja osa 70%, Alderado olemasolust ei teadnud ta midagi.
Tartumaa maksuametit kohtus esindav Ene Lainemäe ütles, et ei tea, kas Rumjantsevi suhtes on ka piimaraha kadumise pärast kriminaalasi algatatud, kuid lugu on tema hinnangul segane.
Tartu Piima juhatus, kuhu ka Rumjantsev kuulus, otsustas ettevõtte võlgnevuste likvideerimiseks piimatootjate ees müüa mehele 120 000 krooni eest kontorihoone, mille Rumjantsev müüs kahe nädala pärast 50 000 krooni eest ühele vahendajale. Lõpuks ostis maja 4,5 miljoni krooni eest Ühinenud Meiereid ja sellest rahast kanti 2 miljonit krooni Rumjantsevi arvele võlgnevuste likvideerimiseks piimatootjate ees.
Miks just 2 miljonit, seda ei osanud maksuametnik öelda, kuid kuna sellest ligi 1,8 miljoni krooni tasumist pole õnnestunud tõendada, luges maksuamet selle Rumjantsevi 1998. aasta tuluks, millelt tuleb tasuda ka ettenähtud maks.
Rumjantsevi esindaja Toomas Liiva teatas, et esitab Tallinna halduskohtu otsuse peale kindlasti apellatsioonkaebuse. Kaebuses halduskohtule kirjutas Liiva: ?Tõendi peab esitama see, kes midagi kinnitab, mitte see, kes eitab.?
Seotud lood
Alanud aasta tõotab tulla väikeinvestorite jaoks tegus, sest turge juhivad mitmed tehnoloogilised uuendused, regulatiivsed muudatused ja makromajanduslikud suundumused. Freedom24 analüütikud annavad näpunäiteid, millele tähelepanu pöörata.