Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna Lastehaigla allkirjastasid eile Eesti Haigekassa Harju osakonnaga eriarstiabi osutamise lepingud kogusummas 411 miljonit krooni.
Harju osakonnaga sõlmitud lepingu maht on haiglati vastavalt 178 miljonit, 168 miljonit ja 65 miljonit krooni. Koos haigekassa teiste osakondade tellimustega osutavad haiglad eriarstiabi vastavalt 224 miljoni, 180 miljoni ja 92 miljoni krooni eest.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla üksustelt tellib haigekassa eriarstiteenuseid kokku 437 miljoni krooni eest, sealhulgas Harju osakond 317 miljoni krooni eest.
'Need kõik raviasutused on Tallinna elanike kasutuses, nende omavahelised suhted peavad olema koostööle orienteeritud,' ütles abilinnapea Anders Tsahkna. Tema sõnul on haigekassa ja raviasutused ühe süsteemi kaks otsa. 'Mida selgemad ja paremad on suhted, mida rohkem avalikkus tervishoiu rahastamise mehhanismist teab, seda mõistetavam on, mismoodi tervishoiusüsteem töötab, ütles Tsahkna.
Tsahkna sõnul tagab haigekassaga lepingute sõlmimine selle, et haiglad võivad vaadata tulevikku suhteliselt rahulikult. Mitmete teenuste puhul on kasv eelmise aasta mahtudega võrreldes märkimisväärne, mis tagab ravijärjekordade lühenemise.
Eesti Haigekassa juhatuse esimehe Maris Jesse sõnul on tervishoid ühtne terviklik süsteem, kus igal osalisel on oma kindel roll, kuid eesmärk on ühine - aidata inimest. 'Loodan, et paaril viimasel aastal konfliktilaadseks läinud situatsioonid on ka meid õpetanud, et edaspidi üritame vaidlusküsimusi isekeskis lahendada, et positiivne avalikkuse ees negatiivsele alla ei jääks,' ütles Jesse. 'Usun et oleme võimelised probleemidest järgneva paari-kolme aastaga üle saama.'
Eesti Haigekassa Harju osakonna direktori Ado Viigi sõnul on viimane pool aastat olnud raviasutustele reorganiseerimise tõttu väga muutusterohke. Tallinna abilinnapea Anders Tsahkna sõnul on reformid nii kaugel, et kõik ühendamise tulemusel tekkinud haiglad on registritesse jõudnud, mis tähendab, et juriidiline vundament on valatud. Haigekassaga sõlmitud lepingud panevad omakorda aluse majandusliku toimetuleku ning arengu kavandamisele.
Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Peep Põdder ütles, et Tallinna elanikkonna vähenemist arvestades on tänavune leping eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt parem. 'Eesti haigekassa on sõna otseses mõttes paljaks kooritud,' ütles Põdder, viidates edukalt lõppenud pingelistele läbirääkimistele.
Põdderi sõnul on väga tugev nõudmine tasuliste meditsiiniteenuste järele ning seda oskavad nii Ida-Tallinna kui ka Lääne-Tallinna Keskhaigla kindlasti ka ära kasutada. Kumbki haigla võiks arvestada tasuliste teenuste pealt umbes 15 miljoni krooni juurdeteenimisega, hindas Põdder.
Seotud lood
Puhas töökeskkond tõstab inimeste motivatsiooni, mõjub hästi produktiivsusele ning jätab ka klientidele ning külalistele hea esmamulje. Tööruumides veedame väga suure osa oma ajast ning mitte keegi meist ei tunne end hästi ruumides, kus on üldine puhtuse tase madal.