Kaksikvennad Hughes?id pälvisid suurt tähelepanu oma debüütlavastusega, sünge getodraamaga ?Menace II Society? (1993). Nad on tänini ohtlikule tänavaelule truuks jäänud, kuigi algsega võrreldav edu pole neid hiljem saatnud. ?Otse põrgust? on esimene samm uues suunas, viies meid 19. sajandi lõpu Londonisse, kurikuulsat sarimõrvarit Rappija-Jacki püüdma. Seekordses loos on tema jälitajaks mõningaid selgeltnägija võimeid omav inspektor (Depp), kes armub Jacki võimalikku järjekordsesse ohvrisse, lõbutüdruk Mary Kellysse (Graham).
Hughes?id on leidnud tolleaegsest Londonist paralleele tänapäevase getoeluga ? surm võib saabuda äkki, vaesed on rikastest üsna jäigalt eraldatud jm ?, aga ?Otse põrgust? pole mingi draama. Tegemist on õudusfilmi ja põneviku seguga, eesti keeles selle tarvis sobivat mõistet pole, kuid inglise keeles kasutatakse sõna thriller. Toonid on sobivalt tumedad, et filmi esimeste hulka liigitada, ent rõhk asetub viimasele.
Tegijad üritavad määratleda Rappija-Jacki identiteeti ja motiive, kuid ei lisa ajaloo ühe kuulsaima mõrtsuka legendile märkimisväärset uut. Trumbiks ja müügiargumendiks on seekord lavastus, ja tuleb tunnistada, et nii stiilseid filme palju ei valmi.
?Otse põrgust? on kahtlemata huvipakkuv eelkõige Johnny Deppi austajatele, kuigi see pole kaugeltki tema meeldejäävamaid projekte. Kummaliste ekraanikujude ja teostega tuntud mees on viimastel aastatel pühendunud just sarnastele õuduka/põneviku hübriididele, millest õnnestunuimaks võib pidada ?Legendi peata ratsanikust?. Sel sügisel on oodata aga taas pööret puhta märuli poole, Robert Rodrigueze ?Once Upon a Time in Mexico?s?, mis on järjeks ?Desperaadole?.
Autor: Lauri Jürisoo
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.