Eesti Ühispanga Grupi varade maht oli möödunud aasta lõpus 17,97 mld kroonini, mis on 2,1 mld krooni ehk 13,2% enam kui aasta tagasi, kusjuures kinnisvara osa varade mahus vähenes.
Varadest suurima osa moodustab laenu- ja liisinguportfell, mille maht kasvas aastaga 2,89 mld krooni võrra ulatudes perioodi lõpus 13,33 mld kroonini. Laenu- ja liisinguportfell kasvas 27,7%. Varad ja kliendihoiused kasvasid vastavalt 13,2% ja 20,7%. Netolaenuportfelli osakaal grupi koguvarades tõusis aasta alguse 64%-lt 73%-ni aasta lõpus.
Grupi laenu- ja liisingportfellile tehtud provisjonid olid aasta lõpu seisuga 273,7 mln krooni, moodustades kogu portfellist 2,1%, võrreldes aastataguse 2,2% ning kahe aasta taguse 2,7% provisjoneerimise tasemega. Hansapanga vastav näitaja on alla 1%.
Ühispanga Grupi kapitali adekvaatsus oli 2001. aasta lõpus 13,4%. Eesti Panga normatiiv on 10%.
Grupi keskmiste intressiteenivate varade maht oli 2001. aastal 13,82 mld krooni ning see kasvas aastaga 15,8%. Ühispanga Grupi intressiteenivate varade osakaal tõusis 2001. aasta lõpuks 84%-ni võrreldes 2000. aasta lõpu 77%-ga.
Võlakirjade ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite maht Ühispanga Grupis oli 2001. aasta lõpus 1,4 mld krooni. Võrreldes 2000. aasta lõpu seisuga oli see 138,4% võrra suurem. Põhiliselt oli suurenemine tingitud Eesti Panga normatiivide muutusest ? alates 1. jaanuarist 2001 võisid pangad paigutada kuni 25% kohustuslikust reservist rahvusvahelistesse likviidsetesse võlakirjadesse. Alates 1. juulist 2001 tõusis vastav piir 50%-ni.
Aktsiate ja muude väärtpaberite maht oli 2001. aasta lõpus 219 mln krooni. Investeeringud aktsiatesse vähenesid aastaga 71,5%. 2001. aastal müüs Eesti Ühispank oma osaluse Läti Saules Banka`s.
Ühispanga Grupi materiaalse põhivara jääk oli 2001. aasta lõpus 854,4 mln krooni ning see vähenes aastaga 34,3%. 2001. aastal leidsid uue omaniku endise Tallina Panga, Tööstuspanga ning Põhja-Eesti Panga hooned Tallinnas.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.