Riigile sideteenuseid osutava mittetulundusliku infokommunikatsiooni sihtasutuse juht Marju Laur on Eesti kõrgeimalt tasustatud naisametnik, teenides kuus üle 41 000 krooni, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Ma ei tee oma palga osas mingit saladust, see on 41 000 krooni,? kinnitas Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) juhatuse esimees Marju Laur. ?Sellele lisandub tulemustasu näol aastas umbes kümme tuhat krooni.?
RIKSi nõukogu esimehe ning teede- ja sideministeeriumi kantsleri Margus Leivo sõnul makstakse Laurile kuus tulemustasu kuni kümne protsendi ulatuses palgast ning selle suurus määratakse kord kvartalis.
?Tulemuspalga saamiseks on paika pandud selged eesmärgid ja tulemused, mis on tarvis saavutada,? märkis Leivo. ?Laur on enda õlule võtnud suure vastutuse ja suured kohustused ning ta on väga hästi nendega toime tulnud.?
RIKSi juhatuse liikmete Jüri Grigorjevi ja Peep Põldsammi töötasu on Leivo sõnul 15-20 protsenti väiksem kui Lauril. Lauril on kümneaastane juhi- ja spetsialistikogemus ringhäälingu ja telekommunikatsioonialal. Laur on töötanud kultuuriministeeriumis ja Euroopa Nõukogus.
Lauriga samas suurusjärgus palka teenib ka näiteks Eesti Loto peadirektor Monika Salu. Tallinna Sadama juhatuse esimehe Riho Rasmanni kuupalk ulatub näiteks 65 000 kroonini.
2000. aasta lõpus asutatud RIKSi ülesandeks on tagada riigiasutuste ja teiste riigieelarveliste institutsioonide turvaline sidealane teenindamine ning eriotstarbeline ja operatiivside. Selle aasta algusest tõi RIKS turule uue kõnesidetoodete portfelli, millega riigiasutused saavad RIKSi võrgusisese kõne teenust keskmiselt 35-50 protsenti ning riigisisese kõne ja rahvusvahelise kõne teenust kuni viis protsenti odavamalt võrreldes teiste telefonioperaatoritega.
Eelmisel aastal finantseeris riik sihtotstarbeliselt RIKSi 14 miljoni krooniga, sel aastal on summa 20 miljonit.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.