Elamu ehituskvaliteedist lähtuvate soojakadude vähendamine ja energia säästmine muutuvad seda olulisemaks, mida rohkem suurenevad 1960?1980 aastatel ehitatud kortermajade ekspluatatsiooniga jooksvalt seotud kulutused ? küte, vesi, elekter, gaas jm.
Ehitusspetsialistide hinnangul on elamu energiakadude kaardistamine eriti oluline, kuna ülevaate olemasolu korral on võimalik elamu edasisel haldamisel seada prioriteete, millises järjekorras ja milliseid renoveerimistöid teha. Näiteks pole mõtet paigaldada elamule uut soojasõlme või renoveerida olemasolevat, kui elamu küttesüsteem jääb sealjuures tasakaalustamata. Ka keskküttega elamute välisfassaade ja aknaid ei ole mõtet enne keskküttesüsteemi korrastamist remontida.
Hoone energiaaudit selgitab, kuidas kasutatakse elamus energiat ja millised on võimalikud meetmed selle säästmiseks, kusjuures audit hõlmab energiat, kütuseid, soojust, gaasi, elektrit ja veekasutust. Sellised uuringud on vajalikud eelkõige nõukoguaegsete ehitusnormide järgi püstitatud elamutes.
Viimasel kümnendil ehitatud elamute energiasäästu probleemid on suhteliselt väikesed, kuna need on rajatud kaasaegsete ehitusnormide kohaselt ja kvaliteetsetest materjalidest. Paraku on selliseid maju veel vähe ja needki asuvad peaasjalikult Tallinnas, kus kahel viimasel aastal on rajatud või täielikult renoveeritud nelikümmend korterelamut 1100 korteriga.
Põhjalik energiaaudit vajab kogemustega projekteerija ja ehituskonsultandi osalemist. Ei saa välistada ekspertide kaasamist, kes omavad põhjalikke teadmisi kütte, ventilatsiooni, torustike, õhu konditsioneerimise, hoone ehitusfüüsika ja elektrivarustuse kohta.
Maja seisukorra hindamises on levinud ka termograafiline filmimine, mis näitab ära hoone soojasillad ja suuremad soojakao kohad. Nõrk koht keskküttega majades on kütesüsteemide automaatika ja tasakaalustusvõimaluste puudumine. Küttesüsteemid on suures osas tasakaalustamata, mistõttu osa korteritest on üleköetud, teised aga alaköetud, kuna puuduvad termostaatventiilid, et üleköetud korteritele kuluvat soojust vähendada.
Ka korteriomanik ise saab hoolitseda selle eest, et soojus tuppa jääks, näiteks uute akende paigaldamisega. Tingimusel, et uued aknad paigaldatakse tehnoloogiliselt õigesti, on võimalik vähendada akende kaudu väljuvat soojakadu 35 võrra, toatemperatuur aga võib tõusta nelja kraadi võrra.
Soojakadu võib vähendada ka lihtsamate ja odavamate vahenditega. Näiteks vanade akende tihendamine läheb maksma vaid paarisaja krooni ringis, kuid soojuse kokkuhoiu arvelt tasub see kulutus kindlasti ära. Arvestuslikult tasub korteriakende väljavahetamine maja tasakaalustatud ja reguleeritud küttesüsteemi korral ennast ära nelja aastaga.
Inimesed hakkavad üha rohkem tähelepanu pöörama oma elukeskkonnale ? kulutuste suurusele, elamise heaolule ja mugavusele, korteri seisukorrale, ümbruskonna turvalisusele jne. Ja üha enam saavad need tegurid määravaks ka korterite kui kinnisvara hinna kujunemises. Korteriostuga kaasneb majanduslik arvestus ? kui palju maksab selles elamine, kuidas on korraldatud elamu haldamine, kui suureks kujunevad remondikulud. Ja muidugi elamu sotsiaalne taust ? millise maailmavaatega ja sotsiaalse kindlustatusega inimesed majas elavad. Just viimasest oleneb tihti, kas majas on üldse mõeldavad energiasäästu saavutamiseks tehtavad ümberkorraldused.
Autor: Kaimar Ilves
Seotud lood
Puhas töökeskkond tõstab inimeste motivatsiooni, mõjub hästi produktiivsusele ning jätab ka klientidele ning külalistele hea esmamulje. Tööruumides veedame väga suure osa oma ajast ning mitte keegi meist ei tunne end hästi ruumides, kus on üldine puhtuse tase madal.