USA firmade raamatupidamise probleemid hakkavad üha enam avanema. Seekordseks teemaks on töötajatele väljakirjutatud optsioonid, mida on välja kirjutatud kohutavalt palju.
Ettevõtted motiveerivad sedasi töötajaid. Paraku tuleb see motivatsioon teiste aktsionäride taskust, kuna nende osalus ettevõttes kahaneb. Ettevõtted on saanud näidata kasumeid tegelikkusest suuremana ja seda ilma seadusi rikkumata. Kui töötajate palgad tuleb kanda kasumiaruandes kuludesse, siis töötajate optsioonid mitte ? huvitav miks? Warren Buffet esitas 1992 aastal aastaaruande pöördumises aktsionäridele küsimused: Kui optsioonid pole töötasu vorm, siis mis nad on? Kui töötasu pole kulu, siis mis see on? Ja kui kulusid ei tule arvestada kasumi arvutamisel, siis kuhu need peaksid minema?
Üks väljaanne kirjutas ? USA Kongress on teinud palju kurja kapitalismile. Aastaid tagasi läks Kongressi eelnõu, mis oleks muutnud raamatupidamisseadusandlust, muutes optsioonikulud sarnaselt tööjõukuludega kuludeks. Poliitilisel survel peatati muudatuse arutelu.
Kui suur on probleem? Näiteks 2000. aastal oli Cisco oma töötajatele välja kirjutanud optsioone 295 mln aktsiale, ehk 4 kogu aktsiatest. Optsioonikulud oleksid olnud 5 miljardit ajal mil firma ?teenis? 4,3 miljardit dollari maksueelset kasumit. Ameerika raamatupidamisime tagajärjel ei saa enam keegi aru, mis on firmad väärt. See on usalduskriis. USA raamatupidamisreeglitest pole kasu firma olukokorra määramisel. Ei saa usaldada firmasid, audiitoreid ja analüütikuid, kuna numbrid mida nad kasutavad, ei peegelda ettevõttete tegelikku olukorda.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.