• OMX Baltic0,79%307,46
  • OMX Riga−0,46%871,49
  • OMX Tallinn0,56%1 919,21
  • OMX Vilnius1%1 192,78
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,24%8 753,35
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%96,14
  • OMX Baltic0,79%307,46
  • OMX Riga−0,46%871,49
  • OMX Tallinn0,56%1 919,21
  • OMX Vilnius1%1 192,78
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,24%8 753,35
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%96,14
  • 26.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kütuseterminali rajajad eiravad keskkonnanõudeid

Keskkonnainspektsiooni Harju osakonna asejuhataja Tiit Talvi viitab mitmele rikkumisele, milles rajatava kütuseterminali omanikku ASi Lonessa ja ehitajat ASi Skanska EMV on põhjust süüdistada.
Esiteks puudub vee erikastusluba, mis on vajalik tulevase terminali territooriumi läbiva loodusliku kraavi süvendamiseks.
Teiseks, selleks et terminali aluse ettevalmistamisel eemaldatav muda ja savi ära vedada, on vajalik Viimsi valla luba, mis aga puudub.
Kolmandaks, ehitusplatsi veerel asub riikliku kaitse alla võetud ilmselt Eesti suurim kabelikivi, mida ümbritseb 50meetrine kaitsevöönd. Ehitustööde käigus on seda vööndit 15?20 meetri ulatuses rikutud ning ses suhtes on juba alustatud haldusmenetlust. Maksimaalne trahv selle eest saab olla aga vaid 6000 krooni.
Neljandaks, kui sinisavi kaevandatakse kui maavara, on selleks vajalik kaevandusluba. Ehkki sellesse võib suhtuda ka kui ehitusplatsi ettevalmistamisse, mis eraldi kaevandusluba ei nõua. Samas on ehitaja asunud sinisavi eraldi ladustama ja kavatseb seda muudel objektidel ehitusmaterjalina kasutusele võtta.
Viiendaks, muda ja savi ladustamiseks Maardu Kivi territooriumile on vajalik nii Maardu linna kui ka Jõelähtme valla luba, mis samuti puuduvad.
Kuuendaks, ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep on seda meelt, et praegu kehtiva maapõueseaduse kohaselt peaks nõudma ikkagi kaevandusloa olemasolu, sest sisuliselt on tegu kaevandamisega.
Pealtnägijate kinnitusel on Lonessa territooriumil kohati kaevatud sinisavi kuni 10 meetri sügavuselt, mis viitab juba selgelt teadlikule kaevandustegevusele. Savi turuhind on 30 krooni tonn, ühe asjatundja arvates on sealt tänaseks välja viidud juba ligi 50 000 tonni sinisavi.
Harjumaa keskkonnateenistuse juhataja Jaan Pikka tõdes, et terminali rajajad küsisid küll luba muda ja pinnase ladustamiseks Maardu Kivi territooriumile, kuid sellekohane taotlus lükati tagasi. ?Endise karjääri täitmine mudaga praegusel kujul on ebaseaduslik,? nentis Pikka.
Äripäevale teadaolevalt kavatsevad Lonessa ja Skanska EMV teisaldada Maardu Kivi territooriumile ühtekokku kuni 70 000 kuupmeetrit muda ja savi. Muda kallatakse Jõelähtme valla territooriumile jäävasse karjääri ning savi ladustatakse eraldi Maardu linna territooriumile jäävale platsile.
Jõelähtme vallavanem Taimi Saarma kinnitas, et ta keeldus tänavu jaanuari lõpus pinnase ladustamise loa andmisest terminali ehitajale ning et tema teada pole vald siiani selleks nõusolekut andnud.
Vallavalitsuse kommunaalosakonna juhataja Allan Kask, kel lasub ühtaegu ka keskkonna järelevalve kohustus, ütles, et vald saab loa andmist arutada alles siis, kui Harjumaa keskkonnateenistus on andnud selleks oma kooskõlastuse ja olemas on ka litsentseeritud labori andmed pinnase kohta.
ASi Lonessa juhatuse liige Ivar Prits ütles, et pinnasetöödeks vajalik vee erikasutusluba on nüüd siiski olemas ja see saadi alles mõni päev tagasi. ?Kõik muud load, mis puudutavad pinnase väljavedu ja selle ladustamist, pidi võtma Skanska EMV kui peatöövõtja,? märkis Prits. ?Ka kaitsealuse kabelikivi suhtes tuleb pretensioonid esitada Skanskale.?
Ivar Prits avaldas arvamust, et Skanskal on kõik vajalikud load siiski olemas. Pinnasetöödega tahetakse ühele poole saada aprilliks ja nende maksumus on 15 miljonit krooni. Kogu terminali ehitamise maksumuseks nimetas aga Prits 500 miljonit krooni.
Skanska EMV projektijuht Arno Elias väitis, et pinnase väljaveoks Viimsi valla territooriumilt pole mingit luba vaja ning et selle ladustamiseks Jõelähtme valla territooriumile on neil alates 29. jaanuarist luba olemas.
Mis puudutab savi ladustamist Maardu linna territooriumile, siis Elias ütles, et savi on pandud Maardu Kivilt ajutiselt renditud platsile. ?Juhul kui läheb Tallinna prügila ehitamiseks, siis me tahame seda savi seal ära kasutada,? sõnas Elias.
Arno Elias tõrjus süüdistused ka kabelikivi kaitsevööndi rikkumises: ?Üks metsaveomasin tagurdas kogemata sinna.?
Lonessa ja Viimsi valla vahel on alla kirjutatud leping, mille kohaselt vald pakub oma abi kütuseterminali rajamisel. Kui vald aitab hankida naftaterminali ehitusloa, lubas Lonessa vallale maksta 4 miljonit krooni. Kui vald aitab välja ajada terminali kasutusloa, lubas Lonessa maksta 2 miljonit krooni. Kui terminali saabub esimene kütusetonn, lubas Lonessa maksta miljon krooni.
Kui esimese kütusetonni saabumisest möödub aasta, lubas Lonessa maksta vallale veel ühe miljoni. Lisaks on Lonessa lubanud investeerida viis miljonit krooni Viimsi valla sotsiaalobjektidesse.
Samas on mitmed Muuga sadamas tegutsevad operaatorid seadnud Lonessa kavandatud projekti võimalikkuse kahtluse alla. Esiteks puudub raudteeühendus ? Pakterminali viiv raudteeharu on juba niigi üle koormatud. Uue haru rajamine on aga seotud maavaidlustega.
Ja teiseks, raskendatud on ka sadama kasutamine kütuse pumpamiseks laevadesse, ehkki Tallinna Sadam on otsustanud pikendada teraviljakaid, pidades muu hulgas silma ka Lonessa võimalikke vajadusi.
Kuni läinud aasta juunini oli kohtumäärusega peatatud Viimsi valla väljastatud ehitusluba Lonessale. Põhjuseks omandivaidlused, mis on jõudnud ringkonnakohtusse. Praegu puudutab ehituskeeld üksnes 5000 ruutmeetrit, mis jääb peamiselt kabelikivi piirkonda.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.02.25, 15:03
Alexela ekspert: „Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks olla kohane demokraatlikule riigile“
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele