Brunhild Dorothea Tiesenhausen ei saa tagasi temalt pettusega võetud maja Toompeal, kuna riik peab Tiesenhauseni ja OÜ Pankranniku vaidlusse sekkumist ebademokraatlikuks ning vastaspooled ei soovi peatatud kohtuprotsessi jätkamist, kirjutab Eesti Päevaleht.
Tallinna linnakohus peatas 2000. aastal tsiviilasja kohtuvaidluse, milles krahviperekonna järglane Brunhild Dorothea Tiesenhausen nõuab võltsitud passi abil temalt varastatud maja tagastamist. Protsessi saab jätkata alles pärast Tiesenhauseni või teise osapoole vastavat avaldust. Seda aga kumbki pool ei soovi.
Tiesenhauseni advokaat Margus Heek tahab, et enne protsessi jätkamist selgitaks kaitsepolitsei pettuseskeemi korraldaja. Kapo pole seda seni suutnud ning peatas kriminaalasja.
Protsessi jätkamisel võetaks majalt arest. Heek ütles Eesti Päevalehele, et ta ei kavatse esitada kohtule avaldust tsiviilprotsessi jätkamiseks, sest siis võetaks majalt arest ning maja müüdaks mitu korda edasi. See muudaks tagasisaamise võimaluse veelgi väiksemaks.
?Miks peaks Tiesenhausen üldse selle asjaga tegelema?? küsis Heek. ?Küsige seda lugupeetud justiitsministrilt. Tiesenhausenilt varastati maja ja ta tahab seda tagasi saada. Kuidas riik tagab kodanikule omandi puutumatuse? Tuleb välja, et elamegi sellises riigis, kus inimeselt võib maja varastada.?
Justiitsminister Märt Raski sõnul ei saa õigusriik sekkuda omandiküsimuste lahendamisse. Ta lisas, et õigust Tiesenhauseni ja tema maja petturilt heauskselt kuue miljoni krooniga ostnud OÜ Pankranniku vahel saab mõista vaid kohus.
Heegi sõnul ei ole õige, et Tiesenhausen peab kulutama raha õigusabile ning käima kohut selleks, et varastatud maja tagasi saada.
Toom-Rüütli 8/Kohtu 12 asuvat Tiesenhauseni maja varguse lahendamist jälginud Tallinna abilinnapea Rein Langi sõnul peab riik tegema kõik, et vana-proua oma maja tagasi saaks. ?Kaitstakse pätte, mängitakse inimeste närvidel ja tehakse selliseid skeeme, et jätta inimene igal juhul oma varast ilma,? ütles Lang. ?Kui Eesti riik sellist situatsiooni välja kannatab, siis see ei olegi riik, vaid külanõukogu.?
Seotud lood
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.