Nii nagu praegu Keskerakonna puhul, olenes saatuse irooniana Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) venelastest poliitikutest ka Isamaa ja linnapea Jüri Mõisa võimulpüsimine. Nad tegid EÜRP-le tasuks toetuse eest abilinnapea koha. Praegu sõltub EÜRPst paljuski omakorda Keskerakonna võimulpüsimine Tallinnas. Kaalukeeleks on kujunenud Tallinna revisjonikomisjoni akt, kus kirjas partei liikme, Lasnamäe linnaosavalitsuse endise juhi Leonid Mihhailovi korruptiivse maiguga rahaeraldised umbes 3,5 miljoni krooni ulatuses.
Linnaosa endine vanem Mihhailov on saatnud Tallinna revisjonikomisjonile pöördumise palvega akt ümber teha, sest ta ei näe seal ametiseisundi kuritarvitamist ega raha raiskamist. ?Me leppisime kokku, et ei kommenteeri,? viitas Mihhailov asjaolule, et revisjonikomisjon pole akti lõplikul kujul vastu võtnud.
Lisaks soovib endine linnaosa vanem linnaosavalitsusse nõuniku vms kohale tööle asuda. Praegune linnaosa vanem on vaatamata asjaolule, et EÜRP juht Viktor Andrejev Mihhailovi palvet toetab, selle tagasi lükanud.
EÜRP hääletab seni Tallinna volikogus valdavalt ühel meelel Keskerakonnaga. Kui nad enam Keskerakonna poolt ei hääleta ning otsustavad Mihhailovit ?ülekohtu? tõttu toetada, kujuneb võimul oma otsuste läbisurumine väga napiks ja piiripealseks. Keskerakonna
n-ö Tallinna selgroog Ain Seppik ning Liina Tõnisson on volikogust edasi liikunud ministriteks ning pilt on volikogus asendusliikmete kaudu kirjumaks muutunud.
Kui parteikaaslased EÜRPst hülgaksid Mihhailovi ja ütleksid, et linnaosa vanema probleemid Lasnamäel on tema isiklikud, võiks Mihhailov neile meelde tuletada Lasnamäe reservfondist EÜRPga seotud inimestele tehtud rahaeraldisi.
Revisjonikomisjoni aktist selgub, et näiteks 520 000 krooni linnaosa raha jagati Vene Kultuurikeskuse, rahvasuus Ohvitseride Maja mittetulundusühingutele. Mitmeid MTÜsid, nagu pensionäride klubi Kohtumine või Kultuuri-Heategevuskeskus Heategevus DD, ei olnud toetuse saamiseks registreeritud. Sadu tuhandeid kroone jagati linnaosavalitsusest ka otsesemalt või kaudsemalt EÜRPga seotud palverännakute, bussiekskursioonide, aastapäevaürituste, sõjaveteranide kokkutulekute jms meelelahutuste tarbeks.
100 000 krooni eraldas linnaosa valitsus ka Eesti Rula Liidule, ehkki linnaosa vanema asetäitja Toivo Moorast pidas rahaeraldist mõttetuseks.
Kokku jagas linnaosavalitsus mittetulundusühingutele, nagu revisjonikomisjoni aktis seisab, ?saamata selle eest teenust?, 1,2 miljonit krooni. Maksumaksja taskust võttis sadu tuhandeid kroone ka oma erakonna EÜRP reklaam STV kanali telesaate kaudu. Mihhailovil on võimalik end kaitstes väita, et linnaosa reservfondi kulutamise kohta Tallinnas puudus kindlapiiriline reglement, ehkki reservfondi all on tema eelkäijad mõistnud ootamatute kulutuste, avariide jms toimetuleku allikat.
Lisaks on linnaosavalitsus soosinud ehitusfirmat OÜ S.A.A., keda nimetavad kolm inkassofirmat probleemseks võlgnikuks.
Nimetatud firmalt tellis linnaosavalitsus Narva mnt 3 ja Narva mnt 5a hoonete remondi. Samas teadsid Mihhailov jt juhid, et ees seisab kolimine uude büroohoonesse Punasel tänaval.
2000. a kandis linnaosavalitsus S.A.A.-le lammutatavate hoonete remondi eest üle 268 400 krooni ja 2001. a 389 000 krooni.
Sama firma teenis lisaks Lasnamäe üle nn kanali viivate sildade värvimisega ligi 567 000 krooni ja Lasnamäe Spordikompleksi katuse remondi eest 790 000 krooni. Kummalgi nimetatud juhul ei kuulutanud linnaosa valitsus välja riigihanget. Linnaosa valitsuse vastuskirjas põhjendatakse riigihanke korraldamata jätmist ?pikaajaliste lepinguliste suhetega? S.A.A.ga. Allikate väitel on tegemist lihtsalt sõbralike suhetega Mihhailovi ja ehitusfirma vahel.
Näiteks tegelikuks katuseremondi kuluks kujuneks tugevasti ülehinnatult 50 000 krooni materjali eest. Juurde tuleb arvestada nelja-viie mehe töö ja mehhanismide eest 100 000 krooni koos riigile ausa maksude maksmisega. Seega moodustavad tegelikud kulud kokku 790 000 krooni asemel kõige enam 150 000 krooni.
Silla värvimiseks kulutas Lasnamäe kunagine vanem Naum Muhhin 30 000 krooni ringis. Ka seda summat pidasid linnaosa ametnikud mõni aasta tagasi ülepaisutatuks. Eesti ajaloo ilmselt üks kalleimaid värvimisi S.A.A. poolt võttis maksumaksja taskust üle 1400 krooni ruutmeetrilt. Praegu on sild laiguline, sest kasutatud on ilmselt valesid värve.
Lasnamäe linnaosa uus vanem, detsembris ametisse astunud Olev Laanjärv tunneb tõenäoliselt ka ise, ehkki seda avalikult ei tunnista, et on n-ö kahvlis. Ühelt poolt suruvad peale eetilised tõekspidamised, mis ei luba niisama juhtunut jätta, teisalt EÜRP roll poliitikas.
Samas väitis Laanjärv, et oma põhimõtteid ei kavatse ta poliitikale ohvriks tuua ja ta vaatab Lasnamäel juhtunule kainelt kui jurist.
?Volikogu otsusest lähtuvalt muudeti linnaosade reservfondi kasutamist, samas pidanuks see otsus sündima varem,? nentis ta. ?Raha anti kätte, samas ei öeldud, kuidas seda kasutada. Volikogu otsus välistab võimaluse, et minu lahkumisega tuleb kaasa samasugune akt.? Ta lisas kiiresti, et ei kavatse esialgu kuhugi lahkuda.
Laanjärv märkis, et jätkab sisekontrolöri kaudu raamatupidamisega tutvumist. ?Kui selle tulemusel tekib vajadus pöörduda kas volikogu komisjoni või siseministeeriumile alluva ametkonna poole, siis ma ka pöördun, selleks on vaja materjale, mul ei ole neid.?
Laanjärve allkirjastatud 8. veebruari kuupäevaga vastuses revisjonikomisjonile märgiti, et linnaosa valitsus võtab kontrolliaktis toodud puudused teadmiseks ja arvestab edasises tegevuses. Samas ei näe tahtlikku seadusenõuete eiramist, mis tooks kaasa ametiisiku vastutuse.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.