Ülo Toomsalu • 26 veebruar 2002

Eesti medõde Rootsis manitseb töölesoovijaid ettevaatlikkusele

Rootsi erahaiglas meditsiiniõena töötava eestlanna sõnul kulub välismaalasel skandinaavlastega võrdväärse tööloa saamiseks aastaid, ehkki Eestist uusi meedikuid otsivate rootslaste väiteil piisab vaid poolest aastast lisaõpingutest, kirjutab Postimees.

Stockholmi lähistel ühes erahaiglas alamastme meditsiiniõena töötav Krista (nimi muudetud - toim) tunnistas Postimehele, et Rootsi sotsiaal- ja tervishoiuametnikega suhtlemiseks ning töö- ja elamisloa saamiseks ei piisa üksnes kohalike haiglate soovist leida välismaalt abitööjõudu.

?Haiglad võivad tõesti soovida sind medõeks värvata, aga sellest hoolimata pole siin kohe õena töötamine mitte mingil juhul võimalik,? rääkis meditsiiniõe haridusega, ent erahaiglas sanitaritööd tegev Krista.

Pärast Norra ärimehe Finn Radmanni ootamatult seiskunud katset vahendada Eesti meditsiiniõdesid Norra haiglatesse asus rootsikeelt valdav neiu omaalgatuslikult Skandinaavias tööd otsima.

Tema sõnul tuleb enne ametliku tööloa saamist läbida kuni neli aasta keeleõpinguid ning täienduskoolitus, sest Rootsi ametnikkonna jaoks ei ole väljaspool Euroopa Liidu piire omandatud meditsiiniõe haridus liikmesriikidega samal tasemel.

?Lisada tuleks ka aeganõudev kirjavahetus ametnikega,? sõnas Krista.

Et enne ametliku tööloa saamist ja riikliku isikukoodi andmist ei ole Rootsis võimalik pangakontot avada või korterit osta, tunneb Krista end hoolimata keele- ja tööoskusest olevat samal tasemel medõeks pürgivate pagulastega. ?Vahe on ainult selles, et põgenikele makstakse nii õpingud kui ka elamine kinni, vabatahtlikult riiki tulnu ei saa niisama mitte midagi,? tõdes Krista.

Veebruari algul käivitas Rootsi Dalarna maakonnahaigla projekti Eesti meditsiiniõdede koolitamiseks, et õppurid 2003. aasta jaanuarist ametlikult tööle vormistada.

Hetkel kuum