Eestlased suhtuvad geneetiliselt muundatud saadustesse leebelt

Eelistatud teabe hankimise viisideks hinnati meediat ning peeti vajalikuks toodete vastavat märgistamist. Vaid neli protsenti vastanutest arvas, et teema neid üldse ei huvita.

Keskkonnaministeerium poolt Eesti Konjuktuuriinstituudilt tellitud tarbijauuringuga sooviti selgitada eestimaalaste GMO-de alaseid teadmisi ja suhtumist geneetiliselt muundatud põllumajandussaadustesse.

Kui maailmas kütab geenitehnoloogia kasutamine põllumajanduses kirgi, siis meie inimeste suhtumine on pigem ükskõikne. Ka ei ole Eesti inimesed nii radikaalsed kui enamikes teistes Euroopa riikides, kus GMOde kasutamine on täiesti keelatud või kasutamise lubade andmine külmutatud. 81% küsitletutest arvab, et GMO-sid võib põllumajanduses kasutada, kuigi 60% neist leiavad, et seda tuleb teha range kontrolli all.

Mis puudutab geneetiliselt muundatud põllumajandussaaduste ostmisesse, siis 69% vastanutest on ebakindlad, neilpuudus oma kindel seisukoht, kas osta sellised tooteid või mitte.Üle veerandi vastanutest ehk 26% aga ei ostaks GMO tooteid mingil juhul.

GMO all mõeldakse elusolendeid, kelle pärilikkuse ainet on kaasaegse biotehnoloogia abil muudetud (nt lisatud teiste organismide geene) ning seega on muutunud ka selle elusolendi omadused inimese poolt soovitud suunas.

2001.aastal Eesti põldudel veel geneetiliselt muundatud taimi ei kasvatatud, ka polnud selliseid tooteid ametlikult jõudnud müügile. Enim kasutatakse GMOsid toiduks USAs. Hinnanguliselt on viimase nelja aasta jooksul tarbinud geneetiliselt muundatud maisi ja sojat 300 miljonit ameeriklast.