• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 27.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hulgimüüjad kardavad jaekettide pankrotte

Hulgi- ja logistikafirma Smarten juhatuse esimehe Guido Kundla sõnul jälgib ettevõte praegu hoolega jaekaubandussektorit ning pöörab varasemast rohkem tähelepanu suurte kaubavoogude garanteerimisele. Finantskindlustuse taotlemise kas tagatise või pangagarantii näol või mõnel muul viisil on tinginud kolm põhjust, märkis ta.
?Esimene on hulgifirma Dagab juhtum, kus pankrotti läks suur firma, kel oli Skandinaaviast pärit auväärsete omanike näol olemas kindel taust,? ütles Kundla. ?Teiseks põhjuseks on pankade hinnang jaekaubanduse riskidele ? see paneb suhtlemisel pankadega mõne jaemüüja veelgi raskemasse olukorda,? lisas ta.
Kolmandaks hulgimüüjat ettevaatusele manitsevaks asjaoluks pidas Kundla praegu jaekaubanduses avanevat pilti, kus pidevalt on juurde tulemas uusi hüpermarketeid, samas kui tarbijate rahakoti suurus kasvab aeglaselt. ?Kui juba täna kasumit ei teenita, siis paistab tulevik veelgi tumedamana,? tõdes ta. ?Tundub, et käib kõva võitlus ja sel puhul tuleb ka kaotajaid.?
Kundla ütles, et kuigi senini on Smarteni konservatiivne krediidipoliitika aidanud vältida suuremaid kadusid ning suured ja keskmise suurusega kliendid pole alt vedanud, pelgab ta tulevikus mõne suure jaekliendi pankrotti. ?Kui vaadata nende maksekäitumist, siis on kõik korras ja muretsemiseks põhjust justkui poleks. Aga nii kahe- kuni nelja-aastases perspektiivis näen, et mõni võib ära kukkuda,? märkis ta, viidates samas võimalusele, et pankroti asemel võib toimuda ka jaekettide omavaheline ühinemine.
Kundla hinnangul pole Smarten ainuke oma valdkonnas tegutsev ettevõte, kes jaekettide suhtes ettevaatlikuks on muutunud. Pikemalt kommenteerimata osutas hulgimüüjate murele ning jaekettide võimalikele pankrottidele ka Severi Kaubanduse ASi juhatuse liige Veikko Tromp.
Hulgifirmade Jungent, Kaupmees ja Abestock ühise logistikafirma Via 3 L juhatuse esimehe Ago Raudsepa sõnul on Dagabi ja selle emafirma Baltic Foodi pankrotist alates toimunud hulgikaubanduses psühholoogiline muutus: pankrotistuda võivad kõik firmad, hoolimata nende headest välisomanikest. Lisaks toetab mõtteviisi muutust ka hiljutine näide Ameerikast, kus pankrotti läks jaekaubandushiiglane K-Mart.
?Eks ole meiegi pankadega suhelnud ning see, mida sealt kuuleme, rahulikuks ei tee,? ütles Raudsepp. Ta lisas, et Eestis oli jaekaubanduses mullune aasta kasumi koha pealt kõige halvem aasta ning ainsana tegutses kasumlikult vist Säästumarket.
Raudseppki peatus praegu jaekaubandust iseloomustaval joonel, kus kaubanduspindade arv kasvab kiiremini kui kohalik ostujõud. ?Tundub, et kinnisvaraarendajad ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted on rahul ning omamaised on hädas, sest siinsed pangad ei taha neile raha anda,? tõdes ta.
Raudsepp meenutas aastataguseid spekulatsioone selle üle, kumb kohalikul kapitalil põhinevatest jaekettidest maha müüakse, kas Selver või Säästumarket. Müüdi viimane. ?Selverit ei müüdud, nüüd vaadates on Selver mõnevõrra hädas,? lausus ta.
Dagabi ja Baltic Foodi juhtum on Raudsepa sõnul õpetanud seda, et on parem üle- kui alareageerida: ?Parem võtta kahju saamata müügist, kui kanda saamata jäänud raha kuludesse.? Raudsepp lisas, et Via 3 L tegevus on muutunud väga konservatiivseks ning Dagabi asja unustamine võtab aasta-paar aega.
Siinsed pangad on mitmel korral hoiatanud jaekaubandusettevõtteid kiire laienemise ning sellega seonduvate riskide eest. Viimane signaal tuli Hansapangalt kaks nädalat tagasi, kui mulluseid majandustulemusi kommenteerides prognoosis pangajuht Indrek Neivelt tõsiseid raskusi jaekaubanduses lähematel aastatel. Hansapank sai Baltic Foodi pankrotistumisest 62 miljonit krooni erakorralist laenukahju.
Samas ei paista Eesti pangad kaubandusfirmade toetamisest päris loobunud olevat. Kui Norra päritolu Linstow International asub ehitama Eesti suurimat, 50 000ruutmeetrist hüpermarketit, saamata toetust siinsetelt pankadelt, siis Kristiine Kaubanduskeskuse laiendus valmib kohaliku panga laenu abil.
?Ei saa salata, et meil olid finantseerimise osas võrdlemisi pikad läbirääkimised,? möönab kaubanduskeskuse juht Allan Remmelkoor. Ta ei täpsusta veel laenusumma suurust ja panka, tingimustest rääkimata. Eeldatavalt on tegemist Ühispangaga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.02.25, 16:14
Revolutsioon Kinema hooldusmudelis annab tõstustele esmakordselt Eestis 5-aastat garantiid
Tööstuslikud tõstuksed on paljude ettevõtete igapäevaelu lahutamatuks osaks, tagades kaupade sujuva liikumise. Tõstuksed, nagu kõik töötavad ja liikuvad seadmed, vajavad töökindluse tagamiseks pidevat hooldamist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele