'Küsides, miks peab ettevõte oma arenguplaanidesse integreerima keskkonnanõuded, tähendab täna olla 'out', tähendab olla luuser,' kirjutab keskkonnaministeeriumi asekantseler Allan Gromov täna toimuva Ettevõtja eurofoorumi teesides. 'Tegelikult peaks hoopis küsima 'kuidas?'.
Gromovi hinnangul saab küll keskkonna arvel mõnda aega varastada, kuid ei saa olla jätkusuutlik ja vastutustundlik kodani/tarbija. 'Meie kõigi terve mõistus ütleb: ennem kui lõikad, pea aru, ja tee seda seitse korda,' kirjutab Gromov.
Foorumil Eesti ettevõtlus ja Euroopa Liit: keskkond esinedes tsiteeris Allan Gromov Euroopa Liidu keskkonnavoliniku Margot Wallströmi sõnu, kelle väitel on EL keskkonnapoliitika edukus järgmiseks kümneks aastaks kinni kolmes I-s: Integration, Implementation ja Information.
Viimased tähendavad Gromovi sõnul keskkonnakaitse integratsiooni keskkonnapoliitikasse, seaduste ellurakendamist ja keskkonnateavet.
Keskkonnakaitse integratsioon sektoripoliitikasse on Gromovi vahendatud Wallströmi sõnade järgi vajalik selleks, et aktiivsel keskkonnapoliitikal pole mõtet, kui samal ajal ei tööta keskkonnaseisundi parandamiseks põllumajandus, transport või energeetika.
Seaduste ellurakendamise probleem tuleneb tõsiasjast, et kolmandik juurdlustest EL seaduste mittetäitmise kohta on alustatud keskkonnapeatükis.
Seotud lood
Keskpankade kullareservid
on jõuliselt kasvamas, millele on peamiselt kaasa aidanud arenevate riikide ostud, aga ka mitmed Ida-Euroopa riigid. Eesti Pank on nii kullareservide mahu kui ka osakaalu poolest maailmas viimaste seas, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetest.