?Erakondade aruanded on küll avalikud, kuid esitatud andmete õigsuse kontrolliga ei tegele keegi,? ütles põhiseaduskomisjoni liige Liia Hänni. ?Praegu on jäädud lootma iseregulatsioonile, ajakirjanduse huvile, teiste erakondade kontrollile.?
Riigikogu menetluses on Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. Mõlemas on ka punktid, mis puudutavad valimiskampaaniate rahastajate avalikustamist, kuid mis praegusel kujul järgivad põhijoontes olemasolevat erakonnaseadust, lisamata kontrolli ja karistust puudutavaid punkte. Hänni muudatusettepanek Riigikogu valimise seadust käsitlebki.
Kuna nende kahe seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu täiskogu häälteenamust, on need konstitutsioonilise seaduse kaaluga.
Ka justiitsiministeerium on välja töötanud uue erakonnaseaduse eelnõu, mis muu hulgas käsitleb erakondade rahastamise põhimõtteid.
Ministeeriumi juures käis koos erakondade ümarlaud. ?Jõuti arusaamisele, et sellist otsust ei saa võtta vastu koalitsioon üksi ja seadus saadeti edasi Riigikogu põhiseaduskomisjonile, et jõutaks erakondadevahelise kokkuleppele Riigikogus,? ütles justiitsministeeriumi seadusloome asekantsler Priidu Pärna.
Riigikogu fraktsioonid tutvusid eelnõuga, kuid kokkulepet ei sündinud.
Erakonnaseadus praegusel kujul ei sätesta ka karistust rikkumiste eest, kriminaalkoodeksi järgi saab aruandluse eest vastutavat isikut süüdi mõista dokumentide võltsimises.
Eri riikides on erakondade rahastamise avalikustamiseks kasutatud eri skeeme. Küsitletud erakondade liikmed ütlevad, et kõikjal maailmas käsitletakse seda kui keerulist ja korruptsioonialdist valdkonda.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt näeb erakondade rahastamise küsimustes kahte peamist valdkonda. ?Esiteks, kuidas takistada erakondadel ettevõtlusest ja eriti mõnest välisriigist laekuva kahtlase raha saamist. Teiseks, kuivõrd peaks riik rahastama erakondi,? ütles Nutt.
Näiteks Norras elavad erakonnad peaaegu täielikult riigi kulul ja Ameerika Ühendriikides vastupidi enamasti ettevõtete toel.
Peaminister Siim Kallase sõnul ei oleks Eestis annetuste keelustamine ja erakondade ainult riigi toel rahastamine lahendus. Kallase ütlust mööda leiaksid huvilised võimalused seadusest möödahiilimiseks.
Juhul kui erakonnad saaksid kogu oma tegevuseks vajaliku raha riigilt, peaks riik määratlema erakonnale tegutsemiseks lubatud kulude suuruse. Samuti näiteks selle, kui palju võib erakond kulutada valimiskampaania rahastamiseks. Et riigieelarve ei muutuks erakondade jaoks ?põhjatuks kotiks?, nagu peaminister Siim Kallas ütles.
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.