Eesti Televisioon valis täna inglisekeelse ajakirja ?City Paper? 2002. aasta Eurovisioni lauluvõistluse ametlikuks linnajuhiks.
?City Paper? on linnajuhiks ja inglisekeelseks infokandjaks tuhandetele VIPidele, ajakirjanikele ja Eurovisiooni lauluvõistluse delegatsioonidele, kes saabuvad 25. mail Tallinnasse Eurovisioni lauluvõistluse 2002 finaalkontserdile.
Eurovisioni lauluvõistluse erinumbris avaldab ?City Paper? Eurovisioni-nädala sündmustekava, infot Eurovisioni lauluvõistluse kohta ning artikleid juhtivatelt rahvusvahelistelt ajakirjanikelt: ajakirja ?Economist? Moskva korrespondendilt Edward Lucaselt ja City Paperi toimetajalt Michael Tarmilt, kes on ühtlasi uudisteagentuuri Associated Press Baltimaade peakorrespondent.
'Hindame kõrgelt ajakirja City Paper professionaalset taset ja oleme kindlad, et siia saabuvad ajakirjanikud ja turistid saavad täiusliku teabe Eestis ja Tallinnas toimuvast,' ütles Eesti Televisiooni kommunikatsioonijuht Raivo Suni. 'Meil on hea meel, et Eestis on selliseid väljaandeid, kelle jaoks on väga tähtis, et meie pisike riik jõuaks võimalikult paljude välismaalaste teadvusse.'
?See on meile suur tunnustus,? ütles City Paperi vastutav väljaandja Eve Tarm. ?Me tahame aidata külalistele näidata, et Eesti on põnev maa, millel on palju pakkuda ning kuhu tasub lauluvõistluse külalistel, nende sõpradel ja sugulastel igal juhul tagasi tulla.?
Erinevatel hinnangutel jälgib Eurovisioni lauluvõistlust üle maailma 200 kuni 300 miljonit televaataja. See on üks vaadatavamaid telesaateid maailmas Olümpiamängude ja teiste spordi suursündmuste järel.
City Paperi ajakirja levitatakse üle Baltimaade, mujal Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Tavaliselt on ajakirja trükiarv 25000 eksemplari ning iga numbri tegelik lugejaskond küünib vähemalt 80000-ni. Lugejateks on peamiselt turistid, piirkonnas elavad välismaalased, diplomaadid ja välisinvestorid.
Mai alguses ilmuva City Paperi Eurovisiooni erinumbri trükiarv on umbes 40000 eksemplari.
Seotud lood
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.