22. veebruaril müüs Toomas oma 7155 Hansa IF osakust maha 555, sest ta arvelduskonto oli praktiliselt tühi. Vabanenud raha eest tahtis ta veel samal päeval panna üles piirhinnaga ostunoteeringud nii Norma kui ka kaminate tootjana eestlastelegi tuntud Tulikivi OY aktsiate ostuks. Kui Norma aktsiate ostuks õnnestus panna piirhinnaga ostunoteering üles kergesti, siis Tulikivi aktsiatega tekkisid jamad.
Probleem oli nimelt selles, et Hansa IF müügist kolme pangapäeva (T+3 tehing) pärast vabanevat raha (kroone) ei konverteeritud väärtpaberite ostmisel automaatselt eurodeks, milles Tulikivi aktsiad Helsingi börsil noteeritud on. Toomas järeldas sellest, et kroonide eest väärtpaberid müües saab küll kohe osta kroonide eest noteeritavaid väärtpabereid, kuid teistes valuutades noteeritud väärtpaberid saab osta alles siis, kui väärtpaberite müügist saadud summa on arvelduskontole kantud. Nii oligi.
26. veebruaril kell 16.00 olid Hansa IF osakutest saadud summa arvelduskontol ning alles siis sai Toomas internetipanga kaudu noteeringu 95 Tulikivi OY aktsia ostuks tasemelt 22,40 eurot sisse panna. Mõne minuti pärast oli tehing tehtud ning kinnitatud.
Tegelikult olid Toomase aktsiaostu kulud veidi suuremad kui 22,40 eurot aktsia kohta, sest välisvaluutas noteeritud aktsiate ostmisel konverteeritakse investori arvelduskontol olevad kroonid vastavasse valuutasse. See aga maksab. Kui euro keskkurss Eesti krooni suhtes on 15,64664, siis Hansapank konverteeris kroonid 15,6945kroonise kursiga. Teenustasuks läks valuutavahetuse korras 0,3 kogusummast, selles tehingus 102 krooni.
Varem mainitud Norma aktsiaid jäid aga Toomasel saamata, sest ülesriputatud ostunoteering jäi parematele ostunoteeringutele jalgu.
Toomas arvestas huvi pärast ka lõppenud nädalal kokku, palju tal on väärtpaberite ostmise, haldamise, ülekannete ning valuuta konverteerimise peale alates aasta algusest kulunud on. Ta sai kokku 1262 krooni.
Väärtpaberiportfell on sama ajaga kasvanud 17 614 krooni, millest viimasel nädalal tuli 7670 krooni ja viimasel kuul 12 693 krooni.
Seotud lood
Pro Kapital Grupp AS asutati 1994. aastal Itaalia ettevõtja Ernesto Preatoni visionaarsel eestvedamisel, nähes võimalusi okupatsioonijärgsel, ent siiski tärkaval Baltikumi turul. Märgates nii Balti riikide kui ka Skandinaavia ja Mandri-Euroopa kultuurilisi ja majanduslikke sarnasusi, kasutas Preatoni ära esmaklassiliste maatükkide soodsat kättesaadavust – strateegiat, mis seisnes suure arendusportfelli omandamisel ning pani ühtlasi vundamendi tänasesse ulatuvale eduloole.