Lisaks Prantsusmaale, Iirimaale ja Hollandile, kus rahvusvaluutad kadusid käibelt juba varem, on euro tänasest ainus maksevahend Soomes, Saksamaal, Austrias, Itaalias, Hispaanias, Kreekas, Luksemburgis, Belgias ja Portugalis.
Ajaloo suurim rahavahetus on läinud üle ootuste ladusalt, realiseerimata jäid hirmud kaosest kauplustes ja suurtest raharöövidest. Juba esimese paari nädalaga pärast 1. jaanuari, mil euro kupüürid ja mündid ringlusesse jõudsid, oli enamikul 300 miljonist eurooplasest eurod taskus. ?Virtuaalse? rahana on euro käibel 1999. aasta 1. jaanuarist.
Euro edukas debüüt on entusiasmiga nakatanud rahaliidust välja jäänud Rootsit, Taanit ja Suurbritanniat, kus toetus eurole on tõusnud. Võimalikult kiiresti, ehk aastaks 2006?2007, loodavad euro käibele võtta ka praegused ELi kandidaatriigid.
Eesti krooni kurss on Saksa marga kaudu euroga seotud juba 1998. aastast, mil rahaliitu astuvate riikide valuutad euro suhtes fikseeriti. Balti riikidest on Läti ainus, mis pole oma valuutat otseselt euroga sidunud ? latt on 1993. aastast seotud IMFi arveldusühiku SDR valuutakorviga. Leedu sidus liti dollarist eurosse ümber 1. veebruaril.
Eurotsooni elanikele on ühisraha eelised kõige ilmsemad neile, kes reisivad ning on pääsenud tülikast rahavahetusest. Samuti on nüüd hinnad läbipaistvad ? Soomes on purk Coca-Colat kolm korda kallim kui Hispaanias. Top 10 CD saab Iirimaal 15 euro, Prantsusmaal 22 euroga. Tohutud käärid on autohindades.
Kardetud hinnatõusu hindade ümardamisest ülespoole ei ole statistikaametnike väitel toimunud, ehkki eurooplased ise väidavad vastupidist ning eurotsooni inflatsioon oli jaanuaris detsembri 2,1 protsendiga võrreldes 2,5. Probleemiks on ka väiksemate kupüüride nappus ? Soomes on tudengid 10euroste vähesuse pärast isegi meelt avaldanud.
Uute rahaliitu pürgijate valuuta peab kauplema esmalt kaks aastat Euroopa vahetuskursi mehhanismis ERM II. Selle aja jooksul peab riik täitma teatud tingimused ? näiteks ei tohi inflatsioon hälbida enam kui 1,5 kolme kõige madalama inflatsiooniga eurotsooni riigi keskmisest.
Euroopa keskpanga (ECB) arvates ei peaks Ida-Euroopa riigid eurole üleminekuga kiirustama. Lääne-Euroopale järele jõudmiseks vajatakse kiiremat majanduskasvu ja kiiremat inflatsiooni ning püüd iga hinna eest täita rahaliidu tingimused võib kasvu kinni panna. Sellisel seisukohal on ka IMFi juht Horst Koehler ning EBRD juht Jean Lemierre. Ka nõuab laienemine ECB enese reformi. Et intresse määrav nõukogu ei muutuks 28 liikmega otsustusvõimetuks, on ECB juht Wim Duisenberg välja pakkunud lahenduse roteeruvate liikmetega.
Samas on EBRD ökonomistidel uurimus, mille järgi viivitamine oleks uutele riikidele ?mõttetu ja kulukas?. Kuna liitumise hetkest tuleb kapitaliturud avada, võivad valuutad sattuda spekulatiivse rünnaku alla.
Poola keskpanga juht Leszek Balcerowicz tõrjub kartusi, et Ida-Euroopa riigid võivad eurot nõrgestada. ?Ma ei näe neil hirmudel alust,? ütles ta. ?Kui euro on nõrk, siis ei ole see mitte Kreeka või Portugali, vaid Saksamaa pärast, sealsete aeglaste reformide pärast.?
Saksamaa on õõnestanud usaldust euro vastu veel sellega, et sundis Euroopa Komisjoni ?loovalt tõlgendama? stabiilsus- ja majanduskasvu pakti, mis peab korrale kutsuma ühisraha kurssi ohustavad riigid.
Käibeletulekust on euro kurss USA dollari suhtes ligi 25 odavnenud. Parimatel päevadel sai euro 1 dollari ja 18 sendi eest, praegu kõigub kurss 87 sendi ümber.
Rahaliiduga ühinenud maade keskpangad ostavad rahvusvaluutasid tagasi 2012. aastani.
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.