Inimeste sissetulekute kasvades on Eestis vähenemas toidukaupadele tehtavate kulutuste osa tarbimises, samas muutub toit järjest tervislikumaks, kirjutab Postimees.
1996. aastal moodustasid toidukulud keskmiselt 42 protsenti kõigist tarbimiskulutustest, nelja aasta pärast aga 32 protsenti.
Samas on näiteks Euroopa Liidus toidu osa kulutustes 19 protsenti ja ameerika Ühendriikides 13 protsenti, kuid näiteks Rumeenias 60 protsenti.
Eri elanikerühmade toidule kulutatav rahasumma ja selle osa kogutarbimises kõigub väga suuresti. Väiksema teenistusega inimesed kulutavad toidule üle poole oma sissetulekust, rikkamatel ei küüni toiduraha aga paarikümne protsendini.
Vaesemates perekondades kulutatakse ühe liikme kohta päevas toidule 12 krooni, jõukamates leibkondades aga 37 krooni. Seetõttu on erinev ka perekondade rahulolu oma toiduvalikuga.
Josingu sõnul on selliseid inimesi, kes on sunnitud rahanappuse tõttu ostetava toidu kogust piirama, siiski varasemast vähem ? ligikaudu neli protsenti küsitletutest.
Seotud lood
Kulla hind kasvas jaanuaris väga kiiresti – pärast mõnekuust külgsuunalist liikumist on kuld nii dollaris kui euros uued rekordid saavutanud. Sellele aitasid kaasa nii turu tugevad fundamentaalnäitajad kui ka Trumpi alustatud kaubandussõda.