• OMX Baltic−0,59%303,39
  • OMX Riga−0,04%874,62
  • OMX Tallinn−0,57%1 891,99
  • OMX Vilnius−0,08%1 186,21
  • S&P 500−0,24%6 114,93
  • DOW 30−0,31%44 419,81
  • Nasdaq −0,3%19 980,26
  • FTSE 100−0,76%8 700,17
  • Nikkei 225−0,27%39 164,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,8
  • OMX Baltic−0,59%303,39
  • OMX Riga−0,04%874,62
  • OMX Tallinn−0,57%1 891,99
  • OMX Vilnius−0,08%1 186,21
  • S&P 500−0,24%6 114,93
  • DOW 30−0,31%44 419,81
  • Nasdaq −0,3%19 980,26
  • FTSE 100−0,76%8 700,17
  • Nikkei 225−0,27%39 164,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,8
  • 01.03.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ühed kaaned, kaks teost

Kaur Kenderi ja Rain Lõhmuse raamatust ?Raha? räägiti juba ammu enne selle ilmumist. Esitlusest sai seltskonnaelu kesksemaid üritusi. Mida paremat võiksid need, kelle südameasjaks on investeerimise propageerimine, veel tahta.
Lõhmus oskab tuua häid näiteid. Sügisesel börsimessil rääkis ta, kuidas päevas ühest õllest loobumine teenib vanaduspäeviks 687 000 krooni. Raamatus on taolisi kuhjaga. Väga meeldis näide tsaariaegse kuldmündi ja aktsiate väärtuse kasvu võrdlusest. Mõned on aga lausa vigased. Näiteks see, et protsessorid on valmistatud liivast. Autor, kes on ilmselt arvutitehnoloogiaga tuttav peamiselt ingliskeelse kirjanduse kaudu, on ajanud segamini terminid silicon ja silica. Esimene on räni, millest valmistatakse kiipe, teine aga ränidioksiid, millest liiv tõesti koosneb. Kuna tegemist on investeerimis-, mitte aga keemiaraamatuga, poleks sellest paslikki rääkida. Samas on raamatus sellele näitele pühendatud protsent kogumahust, mistõttu väga kohatu sellel peatumine siiski ei ole. Pealegi toonitatakse pidevalt väikeste koguste ja summade (ühesõnaga pisiasjade) tähtsust.
Lihtsate näidetega selgitavad autorid (tegelikult Lõhmus) aktsiate ja aktsiaturu olemust ning aktsiatesse, eriti Ameerika aktsiatesse investeerimise kasulikkust vara kasvatamisel, kui selles ollakse järjekindel. Alternatiivsed investeerimisvõimalused tehakse kas maha või hüppavad nad välja ei tea kust. ?Mäletad, see on ainult kaitse inflatsiooni eest,? kirjutatakse leheküljel 50 võlakirjade kohta. Ei mäleta, Rain ja Kaur. Ei saagi mäletada, sest eelnevatel lehekülgedel pole võlakirjadest räägitud silpigi. Taevast sadanud termineid ja slängi kohtab raamatus päris tihti.
?Raha? puhul on ühtede kaante vahele mahutatud kaks üllitist. Üks on tarberaamat aktsiaturgudele investeerimisest ja selle kasulikkusest. Teiseks teoseks on reklaamprospekt, mis reklaamib ühte ettevõtet ja ühte toodet ? LHV kasvukontot. ?Ei tule proovida üles leida maailma parimaid aktsiafonde. Ei tule kuulata kellegi soovitusi. Ei tule kogu aeg osta ja müüa. Peaaegu mitte midagi ei tule teha.? (lk 38) Mida tuleks autorite arvates teha, leiame sadakonna lehekülje pärast. ?Miks ei ole sa juba arvuti taga trükkimas: www.lhv.ee. Sa ometi ju tahad miljonäriks saada?? (lk 131) Nendesse kahte lõiku on koondatud reklaamprospekti sisu. Õnneks on autorid juba eessõnas märkinud, kus lõpeb raamat ning kust algab reklaam. Reklaam algab leheküljelt 106.
Eestikeelsed investeerimisraamatud võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel, mistõttu iga teos on huvilisele kuldaväärt lugemismaterjal. Nii Kender kui ka Lõhmus on nimed, mis panevad investeerimise vastu huvi tundma ja sellest rääkima ka palju selliseid inimesi, kes varem pole aktsiatest ning talsedest midagi kuulnud ega kuulda tahtnud. Aga nagu juba alguses ütlesin, on huvi äratamine selle raamatu suurimaid väärtusi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.02.25, 16:06
Edetabel: Eesti on kullavarude poolest maailma viimaste seas
Keskpankade kullareservid on jõuliselt kasvamas, millele on peamiselt kaasa aidanud arenevate riikide ostud, aga ka mitmed Ida-Euroopa riigid. Eesti Pank on nii kullareservide mahu kui ka osakaalu poolest maailmas viimaste seas, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele