Euroopa Komisjoni Delegatsioon on tänaseks kiitnud heaks Jõelähtme prügila esimese järgu rajamise hankedokumendid. Rahvusvahelise konkursi korras läbiviidava ehitushanke pakkumiskutse avaldatakse Euroopa Liidu Ametlikus Teatajas eeldatavalt järgmise nädala lõpus.
Tallinna abilinnapea Vladimir Panovi sõnul on see linnale väga heaks uudiseks, sest lõpuks on asjad hakanud liikuma.
'Peale ehitushanke väljakuulutamist jäävad veel mõned juriidilised küsimused lepingute sõlmimisel. Praeguses olukorras tundub reaalsena ka vahepeal kahtluse alla sattunud tähtaeg ehituse esimese etapi lõpetamiseks,' lausus Panov.
Jõelähtme prügila esimese järgu ehitus hõlmab juurdepääsuteede ja tehnilise
infrastruktuuri rajamist, mille maksumus on 95 600 970 krooni. Tallinna linn finantseerib projekti 25% ehk 23 900 242 krooni ulatuses, ülejäänud kolm neljandikku ehk ligi 72 miljonit krooni saadakse Euroopa Komisjoni ISPA programmilt.
Prügila esimene ehitusjärk peaks valmima käesoleva aasta lõpuks.
Projekti elluviimiseks vajaminevad lepingud on tänaseks sõlmitud nii
rahandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi, keskkonnaministeeriumi jakeskkonna investeeringute keskuse kui ka Tallinna linna jakeskkonnainvesteeringute keskuse vahel.
Tallinna linna ja rahandusministeeriumi vahelise kaasfinantseerimise lepingu
allkirjastamise arutelu toimub linnavalitsuse järgmisel istungil 6. märtsil.
Abilinnapea Vladimir Panovi sõnul on viimase kuu jooksul toimunud aktiivne töö projekti edendamisel vilja kandnud.
'Oleme tänulikud väga paljudele inimestele, kellest siinkohal tahaks koostöö eest eriti ära märkida Euroopa Komisjoni Delegatsiooni juhti John Kjaeri ning ISPA programmi juhti Olli Lentot, keskkonnaministeeriumi kantslerit Sulev Varet ja investeeringute osakonna juhatajat Rainer Rohesalu. Samuti keskkonnainvesteeringute keskuse juhatajat Kalev Auni ja ISPA programmi koordinaatorit Ranno Mellist, rahandusministeeriumi esindajat Katre Eljas-Taali ning AS Eesti Veevärk töötajaid Uuno Kirsimäge ja Tiiu Noormaad,' ütles Panov.
Seotud lood
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.