Eelmisel aastal sai Ühisliisingu Grupi 58,4 miljonit krooni puhaskasumit, liisingportfelli maht kasvas aastaga 40% ja faktooringportfelli maht kasvas aastaga 80%, teatas ettevõte.
Ühisliisingu tütarettevõted Rentacar teenis 1,3 miljonit krooni ja Union Kindlustusmaakler 3,73 miljonit krooni puhaskasumit.
2001. aasta algusest on Ühisliisingu Grupi varad kasvanud 41 protsenti 2,88 miljardi kroonini. Intressi teenivad varad on kasvanud aastaga 45,2%, kiire kasvu juures on paranenud oluliselt varade struktuur. 2001.aasta lõpu seisuga moodustasid tuluteenivad aktivad enam kui 94% ettevõte bilansimahust.
Ühisliising on aastaga oluliselt parandanud oma efektiivsusnäitajaid. Varade tootlikus (ROA) tõusis ?0,7 protsendilt 2 protsendini.
?Mõõduka kokkuhoiu ning samal ajal toimunud portfelli kasvu tulemusena alanes tegevuskulude ja tulude suhe 2000. aasta lõpu 39 protsendi tasemelt 29 protsendini 2001. aasta lõpul,? teatas Ühisliisingu juhatuse esimees Mart Altvee.
Tegevuskulude suhe portfelli kogumahtu moodustas 2001. aastal 1,4% võrrelduna 1,95% 2000. aastal. Liisingu ja faktooringuportfelli maht ühe töötaja kohta kasvas 2000. aasta lõpu 28,9 miljonilt kroonilt 38,1 miljoni kroonini 2001 aasta lõpus. Tegevuskasum töötaja kohta suurenes aastaga rohkem kui 70%.
Ühisliisingu liisingportfell kasvas aastaga 40%, moodustades aasta lõpuks 2,1 miljardit krooni. 2001. aastal sõlmiti rohkem kui 5400 uut liisinglepingut kogumahus 1,47 miljardit krooni. (Aastal 2000 vastavalt 4000 uut lepingut 1 miljardi krooni ulatuses).
Liisinguobjektide lõikes moodustasid suurema osa Ühisliisingu portfellis sõiduautod (27,7%) ning masinad ja seadmed (19,4%). Märkimisväärne osakaal koguportfellis on kommertssõidukitel ( 17,8%) ja kinnisvaral (15,7%).
2001. aastal on hoogustunud käibevahendite ja ehituse finantseerimine faktooringtoodete abil. Ühisliisingu faktooringportfell suurenes aastaga 80%, moodustades 576 miljonit krooni. Faktooringu käive kasvas ligikaudu kaks korda, ulatudes 2001. aastal 3 miljardi kroonini.
?Parema klienditeeninduse nimel tegime 2001. aastal läbi mitmeid uuendusi. Muutsime mitmed protsessid automaatseks ning internetipõhiseks,? märkis Mart Altvee. ?Kevadel käivitus internetipõhine autoliising ?Ühiselt? mis annab kliendile võimaluse sõlmida liisingleping otse automüüja juures, ilma et klient peaks Ühisliisingu kontorisse tulema?. 2001 aasta lõpuks sõlmiti iga neljas sõidukiliisingu leping läbi internetipõhise ?Ühiselt? autoliisingu.
Kui 2000. aastal käivitas Ühisliising pilootprojektid liisingu taotlemiseks ning lepingu sõlmimiseks kolmes Ühispanga kontoris, siis 2001. aastal lisandus nimekirja veel 9 uut kontorit. ?Oleme asetanud esikohale kliendi mugavuse. Meie klient peab saama liisingtooteid kodukohajärgsest kontorist ning juba tuttava telleri või kliendihalduri käest,? ütles Altvee.
2001. aastal hakkas Ühisliising esimesena Eestis pakkuma klientidele võimalust vaadata lepingute hetkeseisu otse reaalajas Ühispanga U-Netis. Samas saab peale liisinglepingu vaadata liisitud objekti ning sellega seotud kindlustuspoliisi andmeid. Kliendil on võimalik jälgida ka jooksvaid kohustusi, lepingu hetke jääkväärtust, järgmise makse suurust ning kuupäeva. Selleks, et pakutav teenus oleks täiuslik, saab klient tellida liisingmaksete tasumiseks ka e-arveid ning anda püsimaksekorraldusi.
Ühisliising on suuruselt teine Eesti liisingfirma, mille 100% aktsiate omanik on Ühispank.
Seotud lood
Julgus kihutas sektori lapsekingadest kiirelt kõrgustesse
VentureWave Capitali partner Kaidi Ruusalepp ennustab Eestile lähiaastateks kolme trendi, mis märgivad uue võbeluse faasi. Algab start-up-kevad. Ka Soraineni partner Toomas Prangli näeb idusektori turu elavnemist läbi kahe trendi.