• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 04.03.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pensionisambad on püsti

Riigikogu võttis hiljuti vastu tagatisfondiseaduse, mille eesmärk on muu hulgas tagada kohustusliku pensionifondi osakute omanike paigutatud raha säilimine ja kaitse. Sellega on riik teinud viimase seadusandliku sammu, et 1. aprillist 2002 käivitada pensionikindlustuse II sammas.
Eestis hakkab kehtima pensionikindlustuse süsteem, mis muutub kõigile kohustuslikuks 25 aasta jooksul. Seni saavad vanemad inimesed valida, liituda II sambaga või mitte. Nende eest, kes on sündinud 1. jaanuaril 1983 ja hiljem, on riik juba otsustanud ? tuleb liituda.
Edasi peame valima fondi, mille kätte oma raha usaldada. Teenusepakkujaid on mitu ja erineva taustaga ? jae- ja investeerimispangad ning kindlustusseltsid, mis on fondide omanikud. Siin on tähtis fondi haldava firma taust ja pikaajaline kogemus. Eesti puhul on see kõigil turuosalistel olemas.
II samba käivitamisprotsessis on aeg-ajalt siiski tunda, et pensionifondide eesmärk kipub tegijail meelest minema. Pensioni kindlustamine, st selle tagamine eluaegsena, väljamaksmine jne, on asja tuum. Me kõik tahame, et aastad, mis jäävad teisele poole 60, oleksid nauditavad, aga selleks tuleb teha ettevalmistusi.
Loomulikult on II sammas ainult üks osa tuleviku kindlustamisest I ja III samba, muude säästude ja ka investeeringute kõrval, kuid oma iseloomu tõttu äärmiselt oluline osa.
II samba valik on enamikule inimestest sisuliselt ainus lahendus, kui välja arvata mõned üksikud pururikkad. Nagu me ei diskuteeri teiste riiklikult reguleeritud süsteemide mõttekuse, nt haigekassa üle, on see nii ka pensionikindlustuse II sambaga. Süsteemide tehnilised lahendused saavad alati paremad olla, kuid II sambata pole riigilt demograafilise situatsiooni tõttu palju loota. Maksumaksjaid jääb järjest vähemaks, elanikkond vananeb kiiresti.
Pensionikoguja eesmärk on saada võimalikult suurt pensioni ja vältida riske. Otsuse langetamise esimene ja peamine kriteerium on fondivalitseja usaldusväärsus. Otsustamiseks tuleb varuda veidi aega. Kuigi fondi saab ka vahetada, ei pruugi me õigel ajal selle peale tulla. Kuigi riik on tagatisfondi seadusega teatava garantii loonud, ei ole see absoluutne, mistõttu on tähtis isiklik analüüs. Tuleb valida see teenusepakkuja, kelle lähenemine kõige paremini sobib.
Kindlustussektoril on pikaajalise stabiilsuse tagamisel maailmas ja ka Eestis paremad kogemused (kuna peaaegu kõik meie pakkujad ühe erandiga kuuluvad välisomanikule, kes on reeglina tegutsenud aastakümneid). Nendele tulevastele pensionäridele, kes soovivad lisaks II ka III sammast ühest kohast, on kindlustusselts terviklahenduse pakkujana sobivam.
Otsustada tasub ? tingimused on pensionikogujale soodsad: säästad 2 ja riik lisab 4 juurde, mis muidu jagataks solidaarsusprintsiibil juba täna pensionideks. Muidugi on need soodsad ka riigile, sest liigume suunas, et igaüks hakkab ka ise oma tuleviku eest vastutama.
I sammas on pikka aega toiminud, III ehk vabatahtlik pensionikindlustus on olnud pigem jõukamate inimeste privileeg, kuna keskmine palk pole Eestis kuigi kõrge.
II sambaga saavad liituda kõik ligi 600 000 tööl käivat maksumaksjat. Kui arvestada, et Eesti keskmine palk on täna ca 5800 kr, hakkab keskmine tulevane pensionär kuus säästma 116 kr, millele riik lisab 232 kr, mis kokku teeb keskmiselt 348 kr kuus ja 4176 kr aastas. Lähema aasta jooksul on pensionikindlustuse II samba potentsiaalseks turumahuks kuni 2,5 miljardit kr. Sellele rahale lisanduvad I ja III samba säästud ning muud investeeringud.
Eesti muutub jõukamaks, sest kui varem sai see raha lihtsalt otsa, siis nüüd jäävad pensionikindlustuse summad turule ja nendega saab ehitada teid, parandada sildu või rekonstrueerida elektrijaamu. Tulevasele pensionärile makstakse selle eest intressi, ka põhisumma saab ta hiljem ise ära kulutada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.02.25, 16:14
Revolutsioon Kinema hooldusmudelis annab tõstustele esmakordselt Eestis 5-aastat garantiid
Tööstuslikud tõstuksed on paljude ettevõtete igapäevaelu lahutamatuks osaks, tagades kaupade sujuva liikumise. Tõstuksed, nagu kõik töötavad ja liikuvad seadmed, vajavad töökindluse tagamiseks pidevat hooldamist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele