Toll murrab petuskeeme trahvidega

Suurimad trahvid on määratud OÜ-le Latranto, kellele nii aastal 2000 kui ka 2001 kirjutati poole miljoni krooni suurused trahvikviitungid. Lisaks on kütuse ladustamisega tegelevale Latrantole eelmisel aastal määratud 190 000kroonine trahv.

Nimetatud kolme trahvi aluseks olev maksupettuse summa ulatub tolli andmetel peaaegu 3 miljoni kroonini. Tõsi, suur osa sellest langes ära siis, kui toll leidis, et kergeks kütteõliks deklareeritud vedelik on tegelikult reaktiivkütus ja kauba saaja AS Oiliken maksis ära aktsiisierinevuste vahe ehk kokku 1,9 miljonit krooni.

Valesti deklareerimise ja maksupettuse süüdistus tähendaski Latranto puhul seda, et kerge kütteõlina deklareeritud vedelik osutus reaktiivkütuseks, raske kütteõlina deklareeritud vedelik aga gaasiõliks. Kokku oli valesti deklareeritud kaupa üle 2 miljoni kilogrammi.

Kahele eraisikule, Vladimir Matrossovile ja Igor Pravdinile kuuluv OÜ Latranto pole kõikide trahvidega leppinud. Kui 2000. aastal tehtud trahvi suhtes jõuti tolliametiga kokkuleppele, siis eelmisel aastal määratud trahvide pärast vaieldes ollakse juba Tallinna ringkonnakohtus.

?Kumbki pool tõlgendab trahvimise põhjust erinevalt,? ütles Latranto tegevjuht Priit Tamm. ?Meie peame ennast korralikuks firmaks, kellel riigi ees võlgnevusi pole.?

Kõrvuti kõige rohkem suuri trahve saanud Latrantoga on kauba deklareerimise eest vale nimetuse või kaubapositsiooni all karistatud ASi Scantrans 458 000 ja ASi Naftar 150 000 krooniga. Viimasele määratud trahvi teiseks aluseks on kauba loata mahalaadimine.

100 000kroonine trahv määrati 2000. aastal ASile Urgen. Vale deklareerimise süüdistus, seda ilma maksupettust välja toomata, on eelmisest aastast NT Tollimaakleri ASil.

Kütuse ladustamisega tegelev AS Scantrans, kus põhiomanik on Iiri firma Voncare, on trahvi ära maksnud, kuigi trahvi vaidlustamiseks pöörduti ka kohtu poole.

?Läksime kuni riigikohtuni välja, selle loakogu aga asja arutamiseks luba ei andnud,? ütles Scantransi tehnikadirektor Jaak Uus. ?Enam pole kusagile pöörduda, kuigi oleme senini seisukohal, et toimisime õigesti.?

Trahvid on ära maksnud ka põhiosas Raivo Pärnpuule kuuluv AS Urgen, N-Terminalile kuuluv NT Tollimaakler ja Aleksander Kazinile kuuluv Naftar.

Tegelikule salakaubaveole seisavad väga lähedal ka need avalikkusele valdavalt tundmatute nimedega eraisikud, keda viimase kuue aasta jooksul kokku 33 korral on karistatud kauba üle tollipiiri toimetamise eest salajasel või muul pettuslikul viisil, seega tollikontrollist kõrvale hoides.

Nende rikkumiste iseloom kajastub märkustes ?pagasiruumi seina taha oli paigutatud 200 sigaretti ja 3 liitrit bensiini? või ?tagavararattasse oli peidetud 17 liitrit diislikütet?.

Enamik tolli poolt kütusega seoses karistatuid ongi pisisulid, kes keelatud kauba üle tollipiiri toovad. Reeglina kõigub keelatud kaup ehk norme ületav kogus bensiini või diislikütust paarikümne ja paarisaja liitri vahel.

Nagu rikkumise aluseks olevad kütusekogused, on väikesed ka trahvid, jäädes enamasti alla 5000 krooni piiri.

Suuremad salakütusevood liiguvad karistamatult. Praegu hinnatakse salakütuse osakaalu Eesti turul vähem kui viiendikule, samas tähendab see kokku kuni paarisada miljonit liitrit aastas. Põhiliselt puudutab see diislikütust, mida imporditi eelmisel aastal 175 000? 200 000 tonni võrra vähem, kui tegelikult ära tarbiti. Puudujääv osa kaeti tõenäoliselt osaliselt kerget kütteõli, väiksemas osas tõenäoliselt ka rasket kütteõli mootorikütusena kasutades.

Kuna kerge kütteõli kilolt tuleb aktsiisi maksta 2,5 krooni vähem kui diislikütuse kilolt, raske kütteõli on aga hoopiski aktsiisivaba, tähendab see 200 000 tonni kütuse kohta umbes poolt miljardit krooni tasumata aktsiisi, teisisõnu riigile saamata jäänud tulu.

Otseselt kütuse salakaubaveo süüdistuse on Eestis viimase kuue aasta jooksul saanud vaid üks firma, AS Parevek, kellele on määratud ka üks suurimaid karistusi Eesti tolli ajaloos. Nimelt karistati firmat 1996. aastal 3 miljoni krooniga selle eest, et ta tolli järelevalve all olevat kütust väljastama hakkas, jõudes enne tolli sekkumist vedada terminalist välja rohkem kui 2 miljonit kilogrammi kütust. Sama asjaga seoses karistas tolliamet ka ASi Termoil, kelle laos Parevek kütust hoidis. ASile Termoil määratud 7 miljoni krooni suurune trahv on rekordiks tänaseni.

Aasta 1996 oli tolli ajaloos üldse suurimate trahvide aasta, sest 3 miljoni kroonise trahvi sai ka AS Espigor. Need kolm asja jõudsid kohtusse välja.

Tõsi, praegu tegutseb trahvi saanutest vaid AS Termoil, hiigeltrahviga seotud sündmus on tänaseni jäänud ka firma ainsaks rikkumiseks. Tolli andmetel jätkab Termoil trahvi maksmist osade kaupa, tasudes iga kuu üle 100 000 krooni.

Kütusega seotud trahvijuhtumite arvu kõrgaasta oli 2000, see oli seotud nii ASYCUDA tolliprogrammi rakendamisega kui ka kütusekomponentide ja lisandite maksustamisega. Samuti oli kütuseturg eelnevatel aastatel kontrolli alt väljas. Seda näitab tõsiasi, et kütuseaktsiisi laekumine oli 1999. aastal isegi madalam kui aasta varem.

Tolliamet ennustab salakütuse osa jätkuvat vähenemist Eesti turul, kuna järjest enam kütuseliike, näiteks diislikütuse sarnased rasked kütteõlid, on võetud tolli täiendava jälgimise alla. ?Kontrollime kogu diislisarnase raske kütteõli liikumist, et takistada selle segamist diislikütusega, mis on hetkel suurim probleem,? ütles tolliameti tollijärelevalveosakonna peaspetsialist Enn-Toivo Annuk. ?Juba kolm kuud pole rasket kütteõli enam Eestisse juurde toodud.?

Firmadest on praegu tolli teravama tähelepanu all OÜ Good Oil ja Vicrude.

Annuki sõnul on kütusega seonduv Eesti seadustes üsna hästi reguleeritud. ?Seetõttu muutub varimajanduslike skeemide rakendamine üha keerulisemaks,? ütles ta. ?Järeldusi võib teha aga alles pärast Eesti 2001. aasta energiabilansi koostamist.?