Kui süü tõestatakse, võib õlletootjaid oodata trahv kuni 10 ulatuses käibest, mis Heinekenil ulatub 916 miljoni euroni ja Carlsbergil 400 miljoni euroni. Carlsbergile kuulub 50 Saku Õlletehase suuromaniku BBH aktsiatest.
Komisjoni väitel leppisid õlletootjad omavahel kokku, et ei tegele üksteise koduturul aktiivse reklaamiga ning hoiduvad konkurentsist. Kokkulepe puudutas ajavahemikku 1993?1996 ning tuli avalikuks 2000. aasta kevadel firmade peakontorisse korraldatud üllatusreidi käigus.
Komisjoni sõnul on Carlsbergi ja Heinekeni juhtum üks osa Euroopa õlletootjate laiemast kontrollist, mis puudutab firmasid Prantsusmaal, Hollandis, Itaalias ja Portugalis. Läinud aasta detsembris trahvis Komisjon Belgia õlletootjat Interbrew 46,5 miljoni euro ning Prantsuse firmat Danone 44,6 miljoni euroga hinnakokkuleppe pärast Belgia õlleturul.
?Komisjon suhtub seda liiki käitumisse väga tõsiselt, kuna turu jaotamine on üks kõige jultunumaid konkurentsi piiramise viise,? teatas komisjon oma avalduses.
ING Barings panga hinnangul võiksid trahvisummad, arvestades kasu, mida pooled hinnakokkuleppest võisid saada, ulatuda Heinekeni puhul 60 miljoni euroni ja Carlsbergi puhul 40 miljoni euroni.
Carlsberg ja Heineken eitavad süüd, ehkki möönavad, et nimetatud ajavahemikul toimus firmade juhtide vahel mitu kohtumist.
Carlsbergi tollase direktori Poul Svanholmi sõnul olid need firmajuhtide tavalised viisakusvisiidid.
Carlsbergil ja Heinekenil on kaks kuud aega vastata, misjärel Brüssel teeb otsuse, kas õlletootjaid trahvida või mitte.
Kui süüdistused kinnitust leiavad, võivad sellel olla eriti negatiivsed tagajärjed Carlsbergile, kellel on niigi probleeme õlletootjate eliidis püsimisega.
?Kui firma usaldusväärsus veelgi kannatada saab ning see ka aktsiakursis kajastub, mõjutab see otseselt firma tulevikuplaane. Neil on vaja aktsiat üleval hoida ning selleks ei piisa üksi tulude parandamisest,? ütles Arhusi kaubanduskõrgkooli professor Per Nikolaj Bukh ajalehele Börsen.
Euroopa konkurentsivolinik Mario Monti nimetab kartellikokkuleppeid vabaturumajanduse vähkkasvajaks ning aasta alguses pakkus Komisjon välja korra, kus kartellidele paremaks jälile jõudmiseks pääseb kokkuleppest teataja väiksema karistusega.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.