Erakondade rahastamist peaks jälgima iseseisev kontrollorgan, kellel on oma ülesannete täitmiseks küllaldaselt võimu, leidis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee aasta tagasi Pariisis toimunud avalikul kuulamisel erakondade finantseerimise teemal.
Euroopa Nõukogu on andnud ka soovitused reeglitest kõrvalekaldujate karistamiseks ? kui seadusi on rikutud, peab erakond kaotama vähemalt osa riigipoolsest toetusest ja võib-olla maksma trahvi. Kui on selgunud ka rikkujate isiklik vastutus, peaks karistus sisaldama võimalust mandaadi tühistamiseks koos kõige sellega kaasnevaga.
Endine Riigikogu liige, Tartu Ülikooli avaliku halduse õppejõud ja Mõõdukate liige Ivar Tallo on Riigikogu Toimetistes avaldatud ülevaates vahendatud Euroopa Nõukogu mitmeid soovitusi erakondade rahastamise reguleerimisel.
?Esiteks, riigid peaksid erakondi toetama selleks, et erakonnad ei jääks eraannetajate lõa otsa. Teiseks, riigi toetus ei tohiks ületada piire, kus liiga lahke erakondade rahastamine võiks hakata kahjustama erakondade ja valijate omavahelisi sidemeid. Kolmandaks, peale raha võib anda ka kaudset toetust, nt korvata postikulud ja kokkusaamise koha üüri, toetada erakondade oma meediat, noorteorganisatsioone ja uurimisinstituute.
Neljandaks, keelatud peaksid olema toetused riigiettevõtetelt ja riigi poolt otseselt kontrollitavailt ettevõtteilt, riigiga äri tegevailt ettevõtteilt, off-shore"idest, religioossetelt gruppidelt.
Euroopa Nõukogu soovitab kehtestada ka selge rahalise ülempiiri, mida ettevõtted annetuste puhul peaksid järgima ning kogu erakondade rahastamine peaks olema täiesti läbipaistev. Selle nõude täitmine eeldab, et kõigil erakondadel on läbipaistev raamatupidamine ning vähemalt kord aastas hindab seda iseseisev audiitor. Kehtestada tuleks ka piirsumma, mida ületanud annetus ei tohi olla anonüümne.?
Tallo hinnangul on erakondade rahastamiseprobleemidele lahenduse leidmine äärmiselt vajalik. ?Põhjusi võib tuua mitu, kõige tõsisem on üleminekuriikide puhul probleem, mida kirjeldatakse viimasel ajal moodi läinud mõistega 'vangistatud riik'. Kuna ühiskonna areng ja organiseerumine on olnud aeglasem kui esimesena uuele tegevusalusele läinud huvigruppidel - nt ettevõtjail -, on teadlasi teinud murelikuks ettevõtjate surve riigi poliitika kujundamisele. Surve tulemusena on esialgu nõrga demokraatliku praktika tõttu silmaga nähtav oht, et elanikkonna huvid jäävad suurettevõtjate huvide varju ja riigi parlament ei saa erinevate huvide kokkupõrkekohaks, kus selgineb üldine huvi, vaid üldine huvi määratakse kabinetivaikuses, selge kreeniga tunduvalt väiksema ühiskonnagrupi esindamiseks,? kirjutab Tallo.
Ivar Tallo artiklis on ka toodud võrldusi erinevate riikide kogemustest, kuidas rahastada erakondi. Artiklit saad lugeda Riigikogu koduleheküljelt<#Riigikogu koduleheküljelt=http://www.riigikogu.ee/> , pannes otsingusse ?Ivar Tallo? ning klikkides Riigikogu Toimetised 4/2001 peale.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.