Majandusministeerium: 2001. a ehituse kasv oodatust väiksem

Eelmise aasta ehitustööde mahu kasv tulenes peamiselt remonditööde ja teedeehituse arvelt, kuhu olid suunatud suuremad investeeringud. 2001. aasta, seda ka IV kvartal ei olnud ehitajatele tulemusrikas eelkõige uusehitiste osas.

Uut elamispinda anti kasutusse 10,4% ja mitteeluhoonete kasulikku pinda 4,7% vähem kui 2000. aastal. Põhilise osa käikuantud eluhoonetest moodustasid ühepereelamud, mille ehitamist finantseerisid füüsilised isikud.

2001. aasta oli küll senistest aktiivsem laenuaasta, kuid laenumahtude kasv peatus ja kavandatud ehitamist ei jõutud täiel määral ellu viia.

Tõenäoliselt on madala kasvu taga kallinenud ehitusmaterjalide hinnad, mis võisid pidurdada kavandatud elamute ja mitteeluhoonete objektide ehitamise lõpuleviimist.

2001. aastat iseloomustab ehitustööde otsekulude viimaste aastate suurim kallinemine (5,7%). Märkimisväärselt tõusid kulutused tööjõule. Ehitusmaterjalid kallinesid veidi vähem, kuid kuna nende osakaal otsekuludes on ca kaks kolmandikku, avaldab ehitusmaterjalidekallinemine otsekuludele ka suuremat mõju.

Arvatavasti oleks 2001. aastal suudetud rohkem ehitada, kui hindade tõus oleks olnud väiksem. Ehitamise soovist ja vajadusest annab tunnistust aasta jooksul eluruumide ehitamiseks välja antud ehituslubade arvu hüppeline kasv. 2001. aastal välja antud ehituslubade järgi kuulus ehitamise alustamisele neljandiku võrra rohkem elamispinda ja viiendiku võrra rohkem mitteeluhoonete kasulikku pinda kui eelnenud aastal väljastatud ehituslubade põhjal. Osa nende realiseerumisest jääb aga 2002. aastasse.

Kokkuvõtvalt oli 2001. aasta ehituses oodatust vähemedukas. Seda positiivsemad on aga ootused selle aasta kohta, kus ehitusturu elavnemist lubavad 2001. aasta teise poole suurenenud ehitusmaterjalide müüginumbrid (püsivhindades ligi 15%). Ehitusmaterjalide müügi suurenemine avaldub ehitustegevuses kahe-kolme kvartalilise viitajaga.