• OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • 05.03.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toppama jäänud erakonnaseadus tahetakse menetlusse anda

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe, keskerakondlase Indrek Meelaku sõnul tuleks ligi pärast erakondadega konsulteerimist erakonnaseaduse projekt Riigikogu menetlusse esitada ning kindlasti peaks sinna lisama rohkem erakondade rahastamist käsitlevaid punkte
?Projekt praegusel kujul pole lõplik, täiustamist vajaksid raha liikumise kontrolli käsitlevad punktid,? märkis endine riigiprokurör Meelak, lisades, et samuti peaks olema eelnõus määratletud vastutus seaduse rikkumise eest.
Meelak avaldas lootust, et seaduseprojekt jõuaks saada Riigikogu täiskogult heakskiidu enne sügisesi kohalikke valimisi. Samas möönis ta, et tegemist pole tavalise seadusega. ?Sellised eelnõud tekitavad erakondade vahel tuliseid vaidlusi, kõik erakonnad ei mõtle samamoodi,? nentis ta.
Riigikogu põhiseaduskomisjonis olev uue erakonnaseaduse projekt sätestab erakonna eelarvesse annetusena sularaha kandmise ülemiseks piiriks 9999 krooni, mis on praegu kehtiva seadusega võrreldes kümme korda suurem. Praegu kehtiva erakonnaseaduse järgi võib sularahana annetada erakonna kassasse 999 krooni. Justiitsministeeriumi poolt juba kaks aastat tagasi ette valmistatud uue erakonnaseaduse projekti järgi ei tohi aga erakond sularahana vastu võtta 10 000 krooni ja suuremat summat. Endiselt ei ole erakonnaseaduse eelnõus sätestatud, kui tihti võib isik sularaha sissemakseid teha.
Samalaadselt juba praegu kehtiva erakonnaseaduse järgi on anonüümsed annetused keelatud, nende saamise korral tuleb need kanda riigieelarvesse. Seadusega keelatud annetuse vastuvõtmise korra peab uue seaduse projekti järgi erakond maksma trahvi 20 000 kuni 100 000 krooni, trahvi suuruse määraks kohus.
Vabariigi valimiskomisjoni juhtide sõnul pole praegu Eestis asutust, mis jälgiks erakondade rahastamise sisulist külge. Riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Mihkel Pilving ütles, et valimiskomisjoni ülesanne on jälgida aruannete laekumist ja nende vormilist külge, raha kasutamise sihipärasust ei jälgi aga keegi.
Pilving tõdes, et seadusandlus on erakondade rahastamise seisukohalt puudulik ja praegu kehtivat erakonnaseadust tuleks muuta. Muu hulgas tuleks tema hinnangul anda valimiskomisjonile senisest rohkem õigusi raha liikumise jälgimiseks.
1999. aasta valimiste aegu valimiskomisjoni sekretariaati juhtinud Alo Heinsalu ütles, et komisjoni ülesanne oli koguda erakondadelt aruanded kokku, kontrollida, et need oleks vormiliselt õigesti esitatud ja avalikustada. ?Seda me ka tegime,? lausus ta.
Heinsalu sõnul arutati erakonnaseaduse parandamise aegu ka rahaliikumise sisulise analüüsi küsimust, kuid ei leitud instantsi, kes sellega peaks tegelema. ?Erakondade rahastamist peaks jälgima regulaarselt, mitte ainult valimist aegu,? leidis ta. Valimiskomisjonil puuduvad selleks nii inimesed kui oskused, tõdes ta.
Heinsalu sõnul võiks erakondade rahastamist kontrollida nii riigikontroll kui ka maksuamet.
Riigiprokuratuur teatas reedel, et ei saa algatada kriminaalasja Rahvaliidu juhtide sularaha sagedaste sissemaksete kohta, sest erakonnaseadus jätab selliseks makseviisiks võimaluse.
Õiguskaitseorganid on praegust erakonnaseadust tõlgendanud mehhaaniliselt ja seaduse mõtet pole järgitud, kommenteeris seda endine Riigikogu põhiseaduskomisjoni esinaine, Mõõdukate erakonna liige Liia Hänni.
Ajakirjanduses välja toodud juhtumite puhul on näha poliitilise rahapesu kahtlus, kinnitas Hänni. ?Tõenäoliselt on tegemist anonüümseks jääda soovinud annetajate varjamisega,? kommenteeris Hänni.
Riigiprokuratuur viitas Rahvaliidu juhtide sularaha sissemaksete puhul kriminaalasja mittealgatamisel asjaolule, et seadust pole rikutud ning et isegi kui seda oleks rikutud, pole selgeks määratud vastutust selle rikkumise eest.
?Õiguskaitseorganid peaksid lähtuma seaduse mõttest ja eesmärgist, mis on vältida anonüümseid annetusi,? nentis Hänni.
Hänni sõnul ei tooks erakondade rahastamisprobleemidesse lahendust ka riigiprokuratuuri poolt viidatud uus erakonnaseadus, mis on juba paar aastat arutlusel olnud Riigikogu põhiseaduskomisjonis. ?Põhimõttelisi muudatusi erakondade rahastamises pole sealt loota. Erakondade rahastamise küsimustes ei saa ühtki seadust nii tihedaks teha, et selliseid kahtlaseid annetusi ei toimuks. Küsimus on eelkõige poliitilises kultuuris,? rääkis Hänni.
Hänni sõnul oleks vajalik erakondade rahastamisküsimustes erakondadeväline kontroll. Tema sõnul oleks selleks kolm võimalust: senisest teravamalt võib kontrollida valimiseelarveid valimiskomisjon. Samas on viimase puhul kartus, et see asutus võib seetõttu muutuda ülepolitiseerituks. Riigikogu võib anda riigikontrollile suuremad võimalused erakondade eelarvete kontrollimiseks, samuti võivad erakonnad luua ise erakondade piire ületava kontrollorgani.
Liia Hänni on esitanud Riigikogu menetlusse Riigikogu ja kohalike volikogude valimisseaduse muudatusettepanekud, mis heakskiidu saades peaksid võimaldama paremini kontrollida valimiskampaaniate tulusid ja kulusid.
Hänni sõnul on uut erakonnaseadust arutatud komisjonis mitmel korral, kuid rahastamisküsimustes seal edasiminekut pole loota. Samuti avaldas Hänni kahtlust, kas erakonnaseadusel praeguse projekti kujul üldse on mõtet.
Erakondade rahastamist peaks jälgima iseseisev kontrollorgan, kellel on oma ülesannete täitmiseks küllaldaselt võimu, leidis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee aasta tagasi Pariisis toimunud avalikul kuulamisel erakondade finantseerimise teemal.
Endine Riigikogu liige, Tartu Ülikooli avaliku halduse õppejõud ja Mõõdukate liige Ivar Tallo vahendab Riigikogu Toimetistes Euroopa Nõukogu soovitusi: kehtestada selge rahalise ülempiir, mida ettevõtted annetuste puhul peaksid järgima, kogu erakondade rahastamine peab olema täiesti läbipaistev. Selle nõude täitmine eeldab, et kõigil erakondadel on läbipaistev raamatupidamine ning vähemalt kord aastas hindab seda iseseisev audiitor. Kehtestada tuleks ka piirsumma, mida ületanud annetus ei tohi olla anonüümne, vahendab Tallo. Euroopa Nõukogu on andnud soovitused reeglitest kõrvalekaldujate karistamiseks: kui seadusi on rikutud, peab erakond kaotama vähemalt osa riigipoolsest toetusest ja võib-olla maksma trahvi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.02.25, 16:50
Kulla ülemaailmne nõudlus tõusis 2024. aastal uue rekordini
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele