• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 06.03.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Energia kui kuum pirukas

Börsihaide ja pankade huvi NRG-tehingu luhtumisega investeeringutenälga jäänud Eesti Energia vastu on vastuolus president Arnold Rüütli seisukohtadega.
Laenusündikaatide ja börsitehingute planeerijad tahavad näha Eesti Energiat monopoolse tervikuna, kuid Eesti akadeemikute poolt kujundatud presidendi arvamus eeldab praeguse süsteemi lammutamist. Samal ajal ilmutab valitsus ettevõtte tuleviku suhtes peataolekut, lükates otsuseid kaugesse tulevikku.
Eesti Energia tuleb lõhkuda, eraldades elektritootmine, ülekanne, jaotamine ja müük, ütleb Rüütel eelmisel nädalal Riigikogule esinedes.
Rüütel sõnastab samas tänaste valitsejate dilemma. Eesti Energia ülekandevõrgu baasil moodustatava äriühingu ja ASi Narva Elektrijaamad aktsiad tuleb anda üle riigile, nähes ette vähemusaktsiate erastamise, selgitab president. Kuid tähelepanuta ei saa jätta enam kui 160 000 Eesti elaniku kirjalikku vastuseisu Narva elektrijaamade erastamisele, möönab ta.
Rüütli presidendiametisse tõstnud opositsioonilised maapoliitikud sõdisid elektrijaamade erastamise vastu õlg õla kõrval koos praegu võimu jagava Keskerakonnaga.
?Eesti Energia on börsi seisukohalt Baltikumis vaieldamatult kõige atraktiivsem ettevõte, mida väike tuuleke ei kõiguta,? ütleb Tallinna Börsi juht Gert Tiivas. ?Viimasel ajal küsivad välismaised investorid üha sagedamini, et millal ettevõte turule jõuab.?
Eesti Energia trumbiks on Tiivase sõnul tugev juhtkond, kes on ümberkorraldustega pälvinud analüütikute usalduse.
Oluliste infrastruktuuriettevõtete erastamisega kaasnevad Tiivase sõnul alati suured kõhklused. Soomlased alustasid oma infrastruktuuri erastamist väikese osaga. 10?20 müüdi IPOdena, et saada arenguks raha ja harjutada ettevõtet tegutsema avaliku ettevõttena. Nii saadi teada ettevõtte tegelik väärtus.
Eesti Energia tükeldamine on Tiivase kinnitusel vale, sest suure monopoli lõhkumise tagajärjel tekkib mitu väikest monopoli, mis on praegusest hullem. ?Parem üks hästi juhitud ettevõte kui mitu pooletoobist,? põhjendab ta.
Ka Hansapanga juht Indrek Neivelt ja Ühispanga juht Ain Hanschmidt pooldavad Eesti Energia kontserni noteerimist börsil tervikuna. Pangajuhtide idee järgi tuleks müüa vähemusosalus avaliku emissiooni teel ja aktsiate kontrollpakk jääb riigile. ?See võimaldab vähendada ettevõtte riski ning muudaks laenuraha hinna odavamaks võrreldes raha laenamisega eraldi elektrijaamadele, kaevandustele ja elektrivõrkudele,? põhjendab Neivelt.
Eesti Energia börsile viimine võib Äripäeva ühe varasema juhtkirja järgi olla põhjuseks, miks NRG-tehingu vastu sõdinud ettevõtte juhtfiguurid Gunnar Okk, Sandor Liive, Toomas Luman ja Jüri Käo on poolteist aastat hiljem teinud oma seisukohtades kannapöörde. Näiteks kritiseerisid Liive ja Luman NRG-tehingus investeeringute mahte ja soovitasid renoveerida esmalt ainult üks energiaplokk. Täna soovivad nad investeerida kahe energiaploki renoveerimisse, mis tähendab ka suuremat hinnatõusu.
Eesti Energia tükeldamise ühe eestvõitleja, Eesti Põlevkivi peadirektori Mati Jostovi sõnul jäävad Eesti ettevõtted börsile väheatraktiivseks, mistõttu tuleb renoveerimistööde rahastamisel keskenduda võlakirjadele. ?Hansapank on börsil, kuid kaubeldakse üksnes 20 protsendi aktsiatega,? lausub Jostov.
Eesti Energia puhul oleks tunduvalt atraktiivsem lasta välja võlakirju, sest rahvusvaheline hinnang energeetikasektorile langeb kokku riigireitinguga, mis muudab võlakirjad Jostovi sõnul kõrge tootlusega ja riskivabaks. ?Kui NRG nägi ette 12protsendilist tootlust, siis 6protsendilise tootlusega võlakirjad oleksid pankade tänaseid intresse arvestades väga ligitõmbavad,? selgitab ta. ?Narva Elektrijaamade võlakirju ostaksin isegi.?
Eesti Energia monopoli püsimist soovivad pangalaenude korraldajad, kuid Eesti peab leidma turult parima variandi, mitte aga kujundama energiasüsteemi pankadele sobivamalt, lisab Jostov.
Energeetikasüsteemi erastamise võiks kõne alla võtta alles viie aasta pärast ning investeeringuteks sobib praegu võlakirjade emiteerimine rohkem kui börsile minek, lausub majandusministri nõunik Heido Vitsur. ?Narva Elektrijaamade turuväärtus on praegu vilets, kuid pärast ettevõtte renoveerimist võib väärtus kahekordistuda,? selgitab Vitsur. ?Kui teeme praegu vale otsuse, siis kingime elektrijaamad lihtsalt kellelegi ära. Praegu aktsiaid turule viies tekitame olukorra, kus ostja pole Eesti hoiustaja, vaid suurinvestorid, kes huvituvad raha paigutamisest soodsatesse varadesse.?
Eesti energiasüsteem vajab lähiajal suuri investeeringuid, kuid tuleb arvestada, et selleks tuleb paratamatult saavutada koostöö väliskapitaliga, ütleb Jason Grenfell-Gardner Trigon Corporate Finance?ist. Aktsiate börsile viimise tagajärjel pole mõne aja pärast niimoodi saavutatud vahendid enam rahvuslik kapital, selgitab ta.
Analüütikutel seisavad ees rasked ajad, sest lähikuudel hakkavad ettevõtet valgustama suures osas avalikkussuhete tehnoloogial põhinevad teaberaketid. Praegu koguvad NRG-tehingu nurjumisest toibuvad majanduslikud ja ka poliitilised huvigrupid alles jõudu, mistõttu püüavad nad endist võimalikult vähe ja ebamääraselt märku anda.
Äripäeva arvates on õigem Eesti Energia tükeldada ja viia börsile. Eraldada tuleb põlevkivi kaevandamine koos elektrijaamadega, jaotusvõrk ja ülekandeliinid ning need siis erastada osaliselt tuumikinvestorile ning osaliselt aktsiate avaliku müügi teel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.02.25, 14:17
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Trumpi memecoin ehk kuidas saada hakkama krüptouniversumis
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele