• OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,53
  • OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,53
  • 06.03.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektri hinna tõusu kärpel küsimärk

Tõnisson otsustab eeloleval teisipäeval, kas 5 krooni suuruse püsitasuga elektri põhitariifiks kujuneb alates 1. aprillist 105 senti, 100 senti või nende vahele jääv summa, ütles eile majandusministri nõunik Heido Vitsur.
Kuid elektri hind võib poliitilisest tahtest hoolimata kerkida 20kroonise püsitasu ja 110sendise põhitariifi suuruseks. Sellise hinna kooskõlastas energiaturu inspektsioon pool aastat tagasi Narva Elektrijaamade NRG-le erastamise tehingu lähteandmete põhjal.
?Ma ei taha välistada, et muudetud tariifide rakendamine võib takerduda,? ütles Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel. ?Valitsevat olukorda segaduseks nimetada oleks üle pingutatud, kuid on loogiline, et paari nädalaga ei jõua ära teha tariifi muutmiseks vajalikke ettevalmistustöid.?
Tariifi muutmise hilinemist ei välistanud ka energiaturu inspektsioon. ?Kui tariifide muutmist ei jõuta ära teha, siis jõustub kooskõlastatud ja avalikustatud hinnakiri,? ütles inspektsiooni peadirektori asetäitja Margus Kasepalu. ?Kuna seadus ei näe ette juba välja kuulutatud hinnatõusu ajutist peatamist, saab uued hinnad rakendada pärast kooskõlastusprotseduure.?
Eesti Energia peab esitama muudetud tariifid energiaturu inspektsioonile 15. märtsil kella 10ks. Järelevalveametnikel jääb seega kümme tööpäeva tariifide põhjendatuse kontrollimiseks. Praegu kehtestatud hinnatõusu kooskõlastamiseks kulus energiaturu inspektsioonil eelmisel aastal kuus kuud. ?Vajaduse korral töötame 24 tundi ööpäevas,? ütles Kasepalu.
?Hinnatõusu muutmise hilinemine on välistatud,? ütles Vitsur. ?Me ei käsitle mitte mingisuguseid alternatiivseid variante sellele, et 1. aprillist tõuseb hind vähem, kui varem kavatsetud. Küsimuse all on üksnes hinnatõusu vähendamise määr ja riigi osaluse vajadus selle tagamiseks.?
Kuid järgmisel nädalal Eesti Energia juhatuselt hinnatõusu kärbet nõudval Tõnissonil puuduvad otsustamisel täielikud andmed. Tõnisson määras oma käskkirjaga Eesti Energia tariife ja investeerimisvõimalusi kontrollima tunnustatud raamatupidamisasjatundja Rita Illissoni, kes saab oma ettekande valmis alles 20. märtsiks. Illisson esitab oma arvutused ja järeldused ministrile 12. märtsiks, kuid ülejäänud päevad sai ta ettekande korrektseks vormistamiseks, ütles Vitsur.
?Esmaspäeval esitan ministrile vahearuande,? lausus Illisson. ?Ma ei tohi oma ettekande oodatavat sisu kommenteerida, kuid selle eesmärgiks on esitada ministrile teatud küsimusi.?
Poliitiliselt on vastuvõetav elektri põhitariifi hinnatõusu alandamine määratud 110 sendilt 5 sendi võrra ja rohkem, ütles Vitsur. Kui Eesti Energia oma vahenditest ei piisa hinnatõusu ohjeldamiseks, kaalub valitsus Narva Elektrijaamade aktsiakapitali laiendamist ligi ühe miljardi krooni võrra ja elektrijaamade renoveerimise rahastamist ligi 100 miljoni krooniga keskkonnafondi saastemaksudest laekunud summadest.
NRG-tehingu nurjumise tõttu jäi ära ligi 1,2 miljardi krooni suurune investeerimissumma elektrijaamade aktsiakapitali laiendamiseks.
Majandusministrilt ja Eesti Energia juhatuselt polnud eile võimalik kommentaare saada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 15:17
Einar Laagriküll: miks me ei tohi küberturvalisuse taustal unustada füüsilist turvalisust?
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele