Nelja kuuga ehk ajavahemikul 22. oktoober 1999 kuni 6. märts 2000 oli Stockholmi börsi indeks kerkinud 78. Veelgi fantastilisema ehk 197protsendilise tõusu oli teinud börsi suurim osaline Ericsson, mille börsiväärtus võrdsustus Rootsi sisemajanduse kogutoodanguga (SKT).
Kaheaastase IT-sektori üldise languse käigus on Stockholmi börsi aktsiate väärtusest kadunud 3555 miljardit Eesti krooni, mis on rohkem kui Rootsi SKT. Ericssoni börsiväärtus on selle ajaga vähenenud ligi viis korda. Ericssoni aktsia käekäik pole sugugi tähtsusetu vanemale põlvkonnale, sest selle aktsia osakaal riigi nelja suurema pensionifondi üle 900 miljardi krooni suuruses aktsiaportfellis oli eelmisel aastal umbes 7.
Rootsi ärileht Dagens Industri arvutas välja, et kokkuvõttes võib Ericssoni halva kursi püsimine pensioni keskmiselt mitme tuhande krooni võrra vähendada.
Endiselt on rootslased aga maailma kõige aktiivsem aktsiatesse investeeriv rahvas. Aktsiaid on tervelt 6,6 miljonil inimesel, seega kolmel neljandikul täiskasvanutest. Viimase raske börsiaastaga on aktsionäride arv kahanenud ainult 200 000 võrra.
Rootslaste suur riskivalmidus aktsiatesse investeerimisel on pälvinud viimasel ajal kasvavat kriitikat. Jaanuaris manitses inimesi avalikult ettevaatlikkusele keskpanga president Urban Bäckström, kelle väitel tähendab säästude paigutamine aktsiatesse järjest suuremate riskide võtmist. Pangajuht soovitas väheste börsikogemustega inimestel jätta aktsiaostud kogenud asjatundjate (pankade, fondide) hooleks, sest muidu võib ootamatu aktsiaturu langus inimese pensionisäästudest lihtsalt ilma jätta.
Eelmisel kuul arvustas Dagens Industris rootslaste investeerimisharjumusi tugevalt tuntud börsiguru, riskihajutusfondi Brummer & Partners juhatuse esimees Patrick Brummer. Tema sõnul säästavad rootslased liiga vähe ja see vähenegi on paigutatud valesti ehk liiga palju aktsiatesse ja liiga vähe intressi kandvatesse väärtpaberitesse. Brummeri hinnangul on selles osaliselt süüdi Rootsi maksusüsteem ja eriti varamaks. Näiteks kui võlakiri on kolmeprotsendilise tulususega, siis tuleb selle pealt varamaksu maksta 1,5 protsenti ja tulust loovutada veel 30 protsenti, mis jätab alles ainult 0,4 protsenti. Seetõttu on üsna mõistetav, miks inimesed eelistavad aktsiaid.
Brummer hoiatab, et pikemas perspektiivis võib rootslaste suur aktsiaeelistus halvendada riigi majanduslikku arengut muu maailmaga võrreldes, juhul kui börsil ei lähe hästi.
Brummer on börside lähituleviku arengu suhtes õige pessimistlik, ennustades, et tänavu tuleb kolmas halb börsiaasta, mis võib olla veel halvem kui eelmised. Brummer palkas paar nädalat tagasi oma New Yorgi kontori juhiks endise investeerimispanga J.P. Morgan tippstrateegi Douglas Cliggotti, kes näiteks ei usu USA firmade kasumisse jõudmist teisel poolaastal ja ennustab, et USA
S & P 500 indeks alaneb tänavu 15 protsenti.
Viimaste aastate börsimulli tekkes süüdistab börsiekspert põhiliselt aktsiafonde, kes kruvisid aktsiad ebareaalsele tasemele. ?Näiteks kui Ericssoni börsiväärtus kerkib üle 2500 miljardi, siis on sellise aktsia ost meeletu risk, mida enam ei tohiks võtta,? ütleb Brummer.
Seotud lood
Puhas töökeskkond tõstab inimeste motivatsiooni, mõjub hästi produktiivsusele ning jätab ka klientidele ning külalistele hea esmamulje. Tööruumides veedame väga suure osa oma ajast ning mitte keegi meist ei tunne end hästi ruumides, kus on üldine puhtuse tase madal.