Päike pakub lisakütte võimalust

On nii solaarküttesüsteeme, mida saab kasutada vaid tarbevee soojendamiseks, kui ka selliseid, mis kütavad maja. Süsteemid, mis täidavad mõlemat eelnimetatud funktsiooni, võimaldavad Eesti klimaatilistes tingimustes kogu aastasest soojusenergia tarbest katta 20?60. Ainult tarbevee soojendamiseks ettenähtud solaarküttesüsteemid võimaldavad aastast kütteenergia kokkuhoidu 5?15 kogu soojusenergeetilisest vajadusest.

Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on 2?2,5 korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarküttesüsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme tööshoidmiseks.

Kuidas päikesekollektor töötab? Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud kunstmaterjalist või metallpinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks. Põhisõlmedest kuuluvad solaarse küttesüsteemi juurde lisaks kollektorile veel juhtimis- ja andmekeskus, mahuti(d) soojuse akumuleerimiseks ning tarbevee soojussõlm. Viimane välistab vajaduse eraldi soojaveeboileri järele. Võimalik on kasutada ka olemasolevaid mahuteid.

Kollektorid paigaldatakse katusekattele või monteeritakse sarnaselt katuseakendega katusesse. Kollektor täidab sel juhul samaaegselt katusekatte ülesannet, pole tarvis kollektorialust laotuspinda eraldi katta. Kollektorid saab paigaldada ka juba kasutuses olevale majale.

Kollektori kasutegur sõltub mitmetest asjaoludest: hoone soojustuse tasemest, kollektori pinna suurusest, kollektori suunast ilmakaarte suhtes ? parim on lõunasuund. Samuti kollektori kaldenurgast: väikseim 30°, maksimaalne 70°.

Laialt levinud kollektorite tootjagarantii on 5, mõne puhul koguni 10 aastat.

Enamik kollektoreid säilitab 100 tootlikkuse 25?30 aastaks. Erinevatest elementosadest kohapeal katusesse monteeritavate seadmete parameetrid püsivad muutumatuna 50?60 aastat. Kollektorid ei ?kustu? päevapealt, nende tootlikkus võib hakata langema märkamatult.

Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg ? mida pikem see on, seda suurem on tasuvus. Tasuvusajaks arvestatakse praeguste kütusehindade juures umbes 15 aastat. Arvestades aga fossiilsete kütuste järjepidevat ning paratamatut kallinemist, lüheneb päikesekollektorite tasuvusaeg kindlasti.

Solaarküttesüsteem on täisautomaatne, mis teeb tema kasutamise mugavaks. Ekspluatatsioonikuludes tuleb pisut kulutada pumba ja automaatika tööshoidmiseks.

kasutaja

ANDRUS TALIARUOÜ Tarmatrade

Kavatsen osta 20m2 päikesekollektori Viljandis asuvale 150m2 eramule. See kollektor soojendaks tarbevett ja pakuks küttetoetust. Aastas annaks päikeseküte kuni 46 vajaminevast soojusenergiast, ülejäänu tuleks õliküttest.

Päikeseküte võiks olla omamoodi pensionikindlustus. Ma kas kogun raha pensionikindlustusse või soetan endale küttesüsteemi, mille ülalpidamiseks kulub mul tulevikus väga vähe raha. Praegu on kollektorite tasuvusajaks arvutatud 11 aastat. Siis on esialgne investeering end tasa teeninud ja edaspidi saavutan küttekuludelt juba puhast kokkuhoidu 40?46. Puudus on kõrge soetushind, kuid ma arvestan seda kui investeeringut tulevikku.

Autor: Ülar Mändmets