Erakonnaseaduse järgi ei saa riigile kuuluv äriühing erakondi rahaliselt toetada, välja arvatud juhul, kui ta annetab avalikult ja kõigile võrdselt.
Annetuse abil korraldas mittetulundusühing Pro Patria koolituskeskus transiidialase konverentsi Maardu mõisas.
Idee autorina on nimetatud isamaaliitlast, kunagist teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni nõunikku Andrus Villemit ja ürituse korraldajana tema naist Kaja Villemit, kes on Pro Patria koolitusjuht.
Andrus Villem kuulub Tallinna Sadama nõukogusse ja kuulus jaanuarini 2001 ka Pro Patria juhatusse. Praegu puhkab Villem Egiptuses ja seetõttu ei saanud temalt eile kommentaare.
Pro Patria juhatuse liige Sirje Kiin vahendas eile aga Berliinis koolitusel viibiva Kaja Villemi selgitusi. Viimase kinnitusel oli Tallinna Sadam tellinud Pro Patrialt konverentsi korraldamise teenuse. Üritus, kuhu Kiini väitel olid kutsutud ka ajakirjanikud, sisaldas eksklusiivset seminari Maardu mõisas, meelelahutusprogrammi ning ekskursioone välismaalastele.
Tema selgitus läheb vastuollu Tallinna Sadama turundusjuhi Erik Sakkovi sõnadega. Sakkov nimetas rahaeraldist eile mitte teenuse eest tasumiseks, vaid sponsorluseks, mis vormistati vastavalt nõukogu otsusele.
Samuti on vastuoluline info koolituse kestuse kohta. Isamaaliidu kantselei juhataja Merike Soosalu eile öeldud sõnade kohaselt kestis see 17.?19. maini 2001.
Maardu mõisat haldava Eesti Panga avalike suhete osakonna juht Janno Toots aga teatas, et tegu oli ühepäevase koolitusega, mis toimus 18. mail.
Maardu mõisa üür on üsna soodne ja paarsada tuhat krooni sellele kuluda ei saa. Pro Patria tellis Tootsi sõnul paketi nr 4, mis sisaldas esimese korruse saali saunata hinnaga 11 900 krooni päev. Mittetulundusühinguna sai Pro Patria sellelt veel 25protsendilise soodustuse. Lõunasöögi hind teenuse hinnas ei sisaldu, seda pakuvad Maardu mõisaga koostööleppe sõlminud toitlustajad arvestusega 150 krooni inimese kohta.
Kas riigi äriühing toetab kedagi või mitte, otsustab seaduse kohaselt nõukogu. Erakondade kassasse ei tohi riigi äriühing erakonnaseadusest tulenevalt raha maksta.
Tegemist ei olnud laiapõhjalise konverentsiga, vaid Isamaaliidu üritusega. Jutuajamisest Soosaluga selgus, et kogunemisest pidid osa võtma ühelt poolt Tallinna Sadama juhatus ning tegevjuhtkond ning teisalt üks Isamaaliidu rahastajaid Endel Siff, teede- ja sideminister Toivo Jürgenson jt Isamaaliidu juhtpoliitikud.
Ministrina ainuisikuliselt Tallinna Sadama aktsionäride koosolekut esindanud Toivo Jürgenson ütles eile, et ta on tunnetanud survet Tallinna Sadamalt rahaeraldiste saamiseks. Mingeid rikkumisi, kus mõnele parteile oleks sadamast raha eraldatud, pole Jürgensoni teada aga esinenud. ?Nõudsin, et nõukogu kaudu valvataks spondeerimise üle,? märkis eksminister.
Tallinna Sadama nõukogu esimees Koit Uus ütles, et tavaliselt valmistab spondeerimistaotlused nõukogu jaoks ette ning valib sobivad kandidaadid sadama juhatus.
Nõukogu ei jõua puhtfüüsiliselt iga taotleja tausta süveneda. ?Te võite ise arvata, kui palju meile sponsoreerimistaotlusi laekub,? lisas Uus ja soovitas Pro Patria toetamise kohta küsida sadama turundusdirektorilt Erik Sakkovilt.
Turundusdirektor tunnustas ürituse korraldajaid ning ei näinud raha eraldamises Pro Patriale midagi halba ega seadusevastast: ?Nii häid konverentse võiks tihemini olla.? Ta lisas, et konverentsist võtsid osa ka väliskülalised, sh hiinlased.
Sirje Kiin väitis Pro Patria rahastamist tutvustades, et põhiliselt kaetakse kulud fondide abil. Pro Patria eelarve kinnitab juhatus ning Tallinna Sadamat rahastajana tema teada ei kasutata.
Kui tegevjuhtkond, st Kaja Villem otsustab eelarveväliselt kusagilt toetust küsida, ei pea ta juhatuselt nõusolekut saama. Aasta lõpus tuleb tal juhatusele aruanne esitada.
Koolitusfirma juhatusse kuulub Isamaaliidu juhtpoliitikutest veel Andres Ammas, kelle mobiiltelefon eile ei vastanud.
Pro Patria kui mittetulundusühingu majandustegevuse kontrolli Eesti seaduste järgi ei reguleerita. 1994. aastal Isamaaliidu asutatud koolituskeskus asub Isamaaliidu peakorteri aadressil.
Seotud lood
Puhas töökeskkond tõstab inimeste motivatsiooni, mõjub hästi produktiivsusele ning jätab ka klientidele ning külalistele hea esmamulje. Tööruumides veedame väga suure osa oma ajast ning mitte keegi meist ei tunne end hästi ruumides, kus on üldine puhtuse tase madal.